N, 6.10.2022

Lähme metsa kultuuri tarbima

Jürgen Kusmin
, RMK metsaülem, erametsaomanik
Lähme metsa kultuuri tarbima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jürgen Kusmin on praktilises metsanduses tegus olnud viimased 20 aastat. Päevatööna tegutseb ta Läänemaal metsaülemana, nädala­vahetustel naudib erametsaomaniku rõõme.

 
Jürgen Kusmin on praktilises metsanduses tegus olnud viimased 20 aastat. Päevatööna tegutseb ta Läänemaal metsaülemana, nädala­vahetustel naudib erametsaomaniku rõõme.  Foto: Erakogu

2005. aastal loodud pärandkultuuri andmestiku raames on nüüdseks kaardistatud üle 40 000 objekti. Info ja asukohad on kogutud kohalike abiga ja oleme uhked, et andmestikku on oma mälestuste ja teadmistega panustanud mitme põlvkonna inimesed. Usun, et kohalik inimene on pärandkultuuris kõige olulisem teadmisteallikas.

Pärandkultuurina mõistame üldisemalt inimtegevuse jälgi maastikus. Maastik talletab kõik märgid – Eesti asub piirkonnas, kus maa kasvab metsa, kui temaga ei tegeleta. Nii leiame Eesti metsadest praegu varasemate sajandite paiku ja lugusid. Meie maastik on nagu kihiline kook, sügavamatest kihistustest võib leida muistseid asulakohti, hilisematest mahajäänud talukohti, vanu teeradu, märke meie esivanemate eluolust. Erinevalt muinsuskaitsest on pärandkultuuri objektide hoid maaomaniku vabatahtlik tegevus ja kindlasti soosib seda nende paikade ajaloo parem tundmine.

Ka meie tänastest tegemistest jäävad meie kodukoha maastikule jäljed, mille tulevased põlvkonnad leida võivad ja nii meie teid, lugusid ja tegemisi avastada. Pärandkultuuris on tegemist reaalsete objektidega, samuti on igal objektil oma lugu: igast talukohast on keegi pärit, keegi on seal sündinud, elanud, igal inimesel on oma elu ja elulugu. Pärandkultuuri lood mõjuvad veelgi sügavamalt, kui saame neid rääkida nende tekkepaikades. Sellega loob pärandkultuuri andmestik koos lugude ja muu infoga palju väärtuslikku.

Pärandkultuur ühendab jutustava ja ajaloolise loomuse, kokkukogutud info ja teadmised seovad uusi ja vanu omanikke, toovad taas kokku maailmasõja järel lahku löödud perede lood ning ühendavad tervet Eestit.

Lisaks panustab pärandkultuur meie maastike igakülgsesse mitmekesisusse. Arvan, et iga koosluse tugevus on mitmekesisus. Pärandkultuuri objektid rikastavad meie maastikke nii ilu kui elurikkuse poolest. Vanade talukohtade viljapuud ja marjapõõsad annavad toidulisa lindudele, vanad kiviaiad on hea kasvukoht haruldastele sammaldele ja samblikele. Pärandkultuur ei rikasta ainult loodust, vaid mitmekesistab meie hingelist olemist, kultuuri ja identiteeti. Teades oma kodutalu kunagiste omanike lugu, ei jäeta seda tulevikus nii kergekäeliselt. Sedasi loob pärandkultuur Eesti paikade ümber tugevama paigavaimu.

Julgustan kõiki avastama meie kauneid metsi ja maastikke. Eksimist kartma ei pea, tänapäeval on meil taskus tragi abimees, kes nii raja kui ka põnevamad avastamist väärt paigad ette võib näidata. Pärandkultuuri andmebaas Maa-ameti geoportaalis on vaid mõne kliki kaugusel ning igaüks saab oma huvi järgi kokku panna just endale sobiva tee. Metsades saab avastada kunagisi postimaanteid, vaprate metsavendade radu, vanu mälestuskivisid ja looduslikke pühapaiku ning palju muud, kuid miks mitte ka omaenda koduümbrust ja perelugu, mis ehk ajapikku unustusse on vajunud. On tähtis jääda seotuks pärandkultuuriga, sest sel viisil Eestimaa olemust avastades võime saada hoopis teistsuguse ja rikkalikuma vaate. Pärandkultuuur on ainulaadne viis jääda seotuks meie kodumaa kunagiste inimeste ja ajalooga, tehes seda huvi ja avastamisrõõmuga.

Märksõnad
Tagasi üles