/nginx/o/2022/09/14/14829758t1h057f.jpg)
Lihtne loogika ütleb, et metsa- või palgimüügist tulusam on puidu väärindamine: ostan saeraami ning hakkan laudu ja prusse tegema. Eriti praegu, kui puitmaterjali hinnad laes. Nii lihtne see siiski pole. Tuluni jõudmiseks tuleb korralikult investeerida ja kogemusi hankida.
„Igal asjal on plussid ja miinused ning neid tuleb rahulikult kaaluda,” soovitas kümmekond aastat saeraame müünud osaühingu Saeliinid omanik Arvi Ratassepp. Kui võtta väiksem kettsaeraam või ilma hüdraulikata lintsaeraam, millega tuleb kõik toimingud teha käsitsi ja keharammu toel, tõsta ja langetada lõikepead trossi kaudu, lükata mööda relssi edasi lõikepead, pöörata ja lukustada palki, siis need on ennekõike kodukasutuseks mõeldud masinad, millega majanduslikult plussi jõudvat ettevõtet üles ei ehita. „Nendega tasub endale kuuluvast puidust teha ehitusel või kus iganes kasutamiseks soovitud mõõdus materjali,” selgitas Ratassepp.
/nginx/o/2022/09/14/14829759t1h82f2.jpg)
Tema sõnul ei ole nii, et kui teil on viis hektarit metsa, siis ostate kuni kümne tuhande euro eest saeraami, lõikate puidu mõõtu, müüte maha ja saate arvestatava kasumi. Tööd, aega ja energiat kulub selleks ebamõistlikult palju. Kui teil on aga saematerjali tarvis enda tarbeks, on selliste saeraamide kasutamisel mõte, sest ei pea vajalikku materjali kuskilt otsima ja selle eest maksma. Pluss on seegi, et saeraamide hind ei kuku nii nagu autodel ja korraliku hoolduse korral kestavad need kaua.
„Hinnaklassis viis kuni kümme tuhat eurot maksvaid saeraame hangivad peamiselt väiksema erametsa omanikud, kellel on koht, kuhu metsast puid tuua, ja siis majapidamises tarvilikke prusse, talasid, laudu või muud teha. Näiteks lõikad palgi pikuti pooleks ja teed uhke tugeva pingi. Omanik saab valida – erimõõdus materjal on poes väga kallis, aga tema saab mõõte ise määrata,” tõi Ratassepp näite. Mööbli tegemiseks isesaetud puitu tavaliselt ei kasutata, sest selline materjal eeldab kuivatis kuivatamist.
Eraisikud ostavad praegu valdavalt kuni kümme tuhat maksvaid ja väiksemad ettevõtted kakskümmend tuhat kuni sada tuhat maksvaid saeraame. Paljud talupidajad-väikeettevõtjad, kellel on metsa ja võimalus taotleda toetusi, küsivad oma tegevuse mitmekesistamise eesmärgil toetust just saeraami ostmiseks.
Väike- ja keskmiseks ettevõtluseks sobivad Ratassepa hinnangul hästi hüdraulikaga lintsaeraamid. „Hüdraulika veeretab palgi hunnikust laadimisalasse, tõstab saeraamile, palki pööratakse ja lukustatakse hüdrauliliselt, lõikepea liigub relsil elektrimootori jõul. See vähendab rasket käsitsitööd ja kiirendab protsessi. Selliste saeraamide hinnad jäävad vahemikku 30 000 kuni 300 000 eurot sõltuvalt automatiseerituse astmest. „Siinkohal on jutt väikeettevõtete investeeringutest, mitte suurematest saetööstustest,” rõhutas Ratassepp.
Paljud talupidajad-väikeettevõtjad, kellel on metsa ja võimalus taotleda toetusi, küsivad oma tegevuse mitmekesistamise eesmärgil toetust just saeraami ostmiseks.
Üha enam kaldubki ostjate eelistus lintsaeraamide poole. Tehnikat vahetavad Ratassepa kinnitusel ka paljud senised ketassaeraamide omanikud, sest kui ketassaeraamil on tavaline, et sellega teeb tööd kolm meest korraga, siis lintsaeraamil, millel on ka hüdraulika, saab lisavarustuse abil tekitada juba väiksema liini, mille abil on sama arvu meestega tootlikkus märksa suurem.
Lintsaeraame võiks lihtsustatult jagada kitsa ja laia lindi tehnoloogiaks. Kitsal algavad lindi laiused 27–60 millimeetrist, suurematel tööstuslikel raamidel ulatub see 360 millimeetrini. Üldreegel ütleb, et mida laiem lint, seda stabiilsem kvaliteet, aga Ratassepp sellega sada protsenti nõus ei ole. „Kogenud lõikaja saab ka kitsa lindiga kvaliteetse tulemuse. Oluline on kogemuste kaudu omandatav tunnetus ja see, et lint oleks hästi hooldatud, mis tähendab nii teritamist kui räsamist.” Lintsaeraami eelis ketassaeraami ees on seegi, et saetee on kitsam, materjali läheb vähem raisku. Lintsaeraamil on saetee laius kaks, ketassaeraamil 5–6 millimeetrit. Korralikust palgist laudu lõigates saab nii rohkem materjali kätte.
Saeraami hankimisel tuleb arvestada, et asja selgekssaamine võtab aega. „Kui ei ole elektrit, saab osta ka bensiini- või diislikütusel töötava mootoriga saeraami, aga elektrimootor vajab vähem hooldust, on mugavam ja vajadusel saab ka generaatori abil tööd teha. Generaatorit võib vaja minna ka muudel puhkudel.”
Saeraami metsa, näiteks tormimurru kohta vedamist ei pea Ratassepp mõistlikuks. Seda ka juhul, kui teil on mobiilne lahendus. „Nii ei tehta. Masinat sügavasse metsa viia ja seal laudu lõigata on ebamugav. Puit tasub ikkagi vedada metsa äärde hunnikusse või koju. Tean, et raame on metsa veetud, aga see ei toimi.” Siiski on olemas ka kergemaid raame, mille külge kinnitatakse tavaline mootorsaag, ja lihtsamad tööd saab sel kombel metsaski tehtud.
Eraldi koolitusi vähemalt Ratassepa ettevõte saeraamide kasutajatele ei korralda, aga iga masina ostjale tehakse esmane väljaõpe. Kui soovitakse eraldi saagimiskoolitust, saab seda kokku leppida. „Kui teooriateadmised on olemas, müüja näitab täpselt ära masina kasutamise võtted, siis üldiselt saab klient edasi ise hakkama,” tõdes Ratassepp.
Hooldusest rääkides kinnitas ta, et kõige tähtsamad on puhtus, teritamine ja räsamine. „Ennetavalt mingeid osi välja vahetada pole otstarbekas. Kui mingi tõrge tekib või kuskil on loks või lõtk sees, tuleb sellega kohe tegeleda. Tihti helistatakse ja küsitakse nõu, aga kindla intervalli tagant nagu autodel hooldust ei tehta.”
Väiksemad masinad on tema sõnul nii lihtsad, et omanikud saavad ise hakkama. Kui saeraami kasutatakse vähe, siis teritamine ja räsamine võiks jääda saelintide teritusteenust pakkuva ettevõtte hooleks, aga kui tööd on rohkem, võiks mõelda terituspingi ostmisele, aga see maksab tuhat ja enamgi eurot. Nii et jälle, asi tuleb tõsiselt läbi rehkendada ja alles siis otsus teha.