Millest räägib mee värv?

Eri taimedelt korjatud mesi on erinevat värvi. Foto: Riina Martinson

Mesilased tiirutavad veel kanarbikuväljade kohal, kuid õige pea hakkab nende töö selleks aastaks läbi saama. Nüüd ongi õige aeg talveks värsket mett osta, on ju mesinike varud praegu õige rikkalikud.

Paraku võib suur valik silme ees kirjuks võtta. Maa Elu läks selgitusi küsima Pärnumaal Uulus tegutseva pika kogemusega mesinikult Maarika Puusepalt.

Puusepp sätib laua serva peale viis purki, mille värv varieerub helekollasest nii tumedani, mis peaaegu mustana näib. Taamal on hulk purke, mis valiku veelgi kirjumaks muudaks. Mesinik seletab, et laual on pärnaõie-, kanarbiku-, tatra- ja veel mitu muud mett. Eri taimedelt korjatud mesi ongi erinevat värvi, näiteks pärnaõiemesi on hele, aga kanarbiku oma tume. Enamasti on nii, et mida sügise poole, seda tumedam mesi.

Kust aga mesinik teab, mis taimelt mesi just korjatud on? „Ega seda päris täpselt ei saagi öelda, kui just laboris analüüs pole tehtud,” tõdeb Puusepp. Näiteks kanarbiku puhul on lihtsam, sest puhas kanarbikumesi ei tule vurritades välja, siis peab raamid puhtaks lõikama ja mett pressitakse kui õunamahla.

Lisaks värvile on meed väga erineva maitsega. „Proovige seda, see on pärit kohast, kus kasvab palju vanu pärnapuid,” soovitab Puusepp. Proovin. Mesi nagu mesi ikka, aga ei, järelmaitses lööb väga erilise meki välja. Hea.

Tatrameel on omapärane maitse, ütleb Puusepp uut purki ulatades. Tõesti, see on kohe tuntavalt iselaadse maitsega, juba lõhn pole üldse n-ö tavamee moodi.