N, 6.10.2022

ILMAJUTT ⟩ Natuke vananaistesuve ikka oli

Marko Kaasik
, keskkonnafüüsik
Natuke vananaistesuve ikka oli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
September läks küll äkitsi külmaks, ent siiani olid ilma kuivad ja kenad.
September läks küll äkitsi külmaks, ent siiani olid ilma kuivad ja kenad. Foto: Marko Saarm

Juba 83 aastat püsinud augusti keskmine soojarekord jäi ka seekord paika. Uus rekord sündis neis vaatluskohtades, kus 1939. aastal veel ei mõõdetud. Ammustes vaatlusjaamades platseerus tänavune august auväärsele teisele kohale, olles umbes pool kraadi rekordist jahedam. Paljuaastasest keskmisest (1991–2020) oli august üle kolme kraadi soojem kõigis vaatlusjaamades peale Sõrve ja üle nelja kraadi soojem enamikus Eesti mandriosa vaatlusjaamades.

Sündis ka augusti teise poole absoluutne soojarekord: 32,9 kraadi Tallinn-Harkus. Augustisoojus oli väga sarnane 1939. aastaga ja rekord jäi sündimata seetõttu, et kuumus asendus järsult jahedusega vaid kaks päeva varem – tol ammusel aastal toimus see täpselt 1. septembril.

Septembri esimese kolmandiku keskmine temperatuur Tartus oli ainult 9 kraadi – tavaliselt on sellised temperatuurid ligi kuu aega hiljem. Eriti järsk tundus kukkumine vahetult eelnenud ajaga võrreldes, sest augusti viimasel kolmandikul oli keskeltläbi 19,6 kraadi sooja – üle kümne kraadi rohkem! Aga nii nagu august, oli ka septembri algus üsna kuiv. Just selle tõttu kinkis läinud nädala lõpp veel mõned päevad suvehõngulist ilma.

Augusti teisel ja kolmandal kolmandikul püsis kindel ilmamuster – kõrgrõhkkond idas ja madalrõhualad läänes, mis ei suutnud Läänemere äärest edasi tungida, vaid tõid järjest sooja õhku lõunakaartest. Edasi pöördus kõik pea peale – üks tsüklon murdis kõrgrõhuala n-ö kaitsest läbi ja liikus üle Baltimaade itta. Aga sellele ei järgnenud mitte tavaline sügiseste tsüklonite rodu läänest, mis toonuks vahelduvalt vihmast ja päikeselist, aeglaselt koos lüheneva päevaga jahenevat ilma. Selle asemel kujunes uus kõrgrõhuala läänes ja itta liikunud tsüklonist sai võimas madalrõhuala, mis jäi Venemaa Euroopa-osa kohale püsima. Kuna madalrõhkkonnas pöörleb õhk vastu- ja kõrgrõhkkonnas päripäeva, saime võimsa põhjavoolu ja jaheda ilma.

Septembri esimestel päevadel nihkus kõrgrõhkkond järjest enam itta ja päevad siin Läänemere idakaldal muutusid üha päikeselisemaks ja tuulevaiksemaks. Öise ja päevase temperatuuri kontrast oli möödunud nädalal mitmel pool sisemaal ligi 20 kraadi ja öösiti oli madalamates kohtades isegi 2–3 kraadi külma. Öökülmad septembri alguses ei ole midagi harukordset, aga natuke varavõitu nii järjekindlalt külmade ööde jaoks küll. Samas tõusis õhutemperatuur pealelõunal 17–18 ja kohati isegi 20 kraadini: päeval pea­aegu et suvi ja öösel (hilis)sügis!

Temperatuurikontrastid saavad kasvada eriti suureks siis, kui päev ja öö on umbes võrdse pikkusega. Tavaliselt esineb kevadel kõrgrõhkkondi sagedamini, mistõttu külm öö ja soe päev on tavalisemad märtsist kuni mai algupooleni. Aga kui sügisel juhtub samamoodi, et kõrgrõhkkond annab selge taeva ja blokeerib soojema õhu juurdevoolu ookeanilt, siis tulevad kevade moodi ilmad ka sügisel.

Nüüd aga näib ilm n-ö normaliseeruvat: Atlandi tsüklonid on Põhja-Euroopas kohal, ilm vahelduvalt vihmane, soojust normi piires ja ööpäevane temperatuuri kõikumine 10 kraadi ringis.

Märksõnad
Tagasi üles