N, 6.10.2022

Peedilapsed kõlbavad hapendada

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Peedilapsed kõlbavad hapendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hapendamiseks kõlbavad nii punapeedi pealsed kui juurikad.
Hapendamiseks kõlbavad nii punapeedi pealsed kui juurikad. Foto: Shutterstock

Sügisel juhtub sageli, et lisaks säilitamiseks sobilikele peetidele jääb sageli peenramaale vedelema või läheb lihtsalt kompostiks hulgi väiksemaid mittestandardseid peete koos pealsetega. Sellised väikesed peedilapsed kõlbavad hästi hapendamiseks.

Samas on hapendatud peedid hulga maitsvamad ja tervislikumad kui seda kanges äädikamarinaadis serveeritud keedetud peedilõigud. Normaalse mikrofloora toetamiseks on inimesed juba tuhandeid aastaid tarvitanud probiootilisi toiduaineid. Probiootilised toiduained on ennekõike fermenteeritud toidutooted, nii hapendatud piimatooted (hapupiim, keefir, jogurt) kui ka hapukapsas, hapendatud kurgid, seened ja peedid.

Probiootikumid ja „head bakterid” üldiselt toimivad meie organismis peamiselt n-ö konkurentsi põhimõttel, takistades oma kohaloluga „halbade bakterite” levikut. Viimane tähendab, et normaalse mikrofloora korral on „head bakterid” hõivanud füüsiliselt kõige mugavamad elukeskkonnad ning toitaine- ja energiaallikad, takistades seeläbi „halbadel bakteritel” end organismis püsivalt sisse seadmast või pidurdades nende levikut.

Hapendamiseks kõlbavad nii punapeedi pealsed kui juurikad, sobilikud on just väikesed, säilitamiseks sobimatud juurikad. Hapendatavaid peete tuleb hoolikalt pesta, neid ei koorita ja jäetakse alles 3–4 cm pikkuselt juure peenem osa. Maitseainena sobib peetide hapendamiseks enam köömen, mis asendab igati tilli, rohkesti võiks kasutada ka küüslauku, mädarõigast, mungalille ja leeskputke. Peetide hapendamisel kasutatakse nõrgemat soolalahust kui kurkide hapendamiseks (3–4%).

Peete kääritatakse algul kaks nädalat soojas (18–20 kraadi), seejärel viiakse jahedamasse ruumi (6–8 kraadi), kus need 2–3 nädalat järelkäärivad.

Hapendamiseks sobib sama taara mis kurkidele, peete võib hapendada ka polüetüleen­kilest kottidesse nagu kurki.

Väga väärtuslik ja maitsev jook on punaseks värvunud hapendusvedelik.

Retsepte

40 kg peeti, 10 kg küüslauku, 500 g mustsõstralehti, ­100–150 g köömneid, 18 liitrit vett ja 700 g soola.

Peenestatud lehed ja köömned segada eraldi nõus ühtlaseks massiks. Hapnemisnõu põhja ja iga peedikihi vahele puistata õhuke kord peenestatud maitserohelist, tihendades seda puunuia või käte abil. Pealmine maitserohelise kiht peaks koosnema tervetest lehtedest, siis on kergem vajutusraami peale panna. Võib kasutada ka terveid hoolikalt pestud peedilehti. Hapendatud peet serveerida tükeldatuna koos maitserohelisega.

20 kg riivitud toorest peeti, 10 kg pestud peenestatud peedilehti, 10 kg peenestatud valget või punast peakapsast, 2 kg riivitud mädarõigast, ­50–100 g köömneid, 800 g soola. Riivitud toores peet, peenestatud peedi- ja kapsalehed tihendada kihiti puust nuiaga hapendusnõusse nii nagu kapsa hapendamisel, Kihtide vahele puistata riivitud mädarõigast, soola ja köömneid. Pealmine kiht laduda tervetest kapsa- ja peedilehtedest. Hapendada nii nagu valget peakapsast.

Hapendatavad peedipealsed lõigata roostevaba noaga võimalikult peeneks ja seejärel hapendada nagu valget peakapsast, lisades 1 kg kohta ½ sl keedusoola, 1 sl köömneid ja tilliseemneid. Pealmine kiht laduda kapsalehtedest. Nii võiks ära kasutada ka harvendatud noored peedid. Omalt poolt lisaksin mungalilleseemneid ja ribadeks lõigatud ilusamaid mädarõikalehti, mille maik peedilehtede veidi vänget maitset meeldivalt vürtsitab.

Märksõnad
Tagasi üles