Toidutootjad: suuremaid toidutootjaid ei tohi leevendusmeetmetest välja jätta

Piimakari. Foto: Urmas Luik

Täna, 12. septembri hommikul toimus maaeluministri Urmas Kruuse välkkohtumine põllumajanduse ja toidutootmise liitude esindajatega, kus arutati energiahindade järsust tõusust tekkinud kriisi ning ettevõtete majandustegevuse jätkamise võimalusi eeloleval sügis-talvel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on igati kiiduväärt, et maaeluminister ettevõtjate organisatsioonidega koosoleku kokku kutsus. „Arvestades olukorda, kus energiakriis on iga päev aina süvenemas, on meie toidujulgeolek kriitilise tähtsusega ülesanne. Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted vajavad kriisis erilist tuge, et meie isevarustatus ei saaks kannatada,“ rääkis Sõrmus.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar tõi välja ettevõtjate suure murekoha, et suurematel tööstustel polegi alati võimalik energiamüüjatega fikseeritud hinnakokkuleppeid teha, sest suurtele riskidele viidates neid lihtsalt ei pakuta.

Toidutootjad andsid tänasel kohtumisel maaeluministriga edasi sõnumi, et nad vajavad elektrihinna lage nagu kodutarbijad.

„Toidutootjad andsid tänasel kohtumisel maaeluministriga edasi sõnumi, et nad vajavad elektrihinna lage nagu kodutarbijad. Fikseeritud elektrihinnad on ebamõistlikult kõrged ja tootjad ei suuda täita neile pandud pikaajalisi kohustusi,“ toonitas Lindsaar. „Kui praegu käivad aruteludest läbi toetustmeetmete välja töötamised väikestele ja keskmistele ettevõtetele, siis peame mõistma, et suuremaid toidutootjaid ei tohi mitte mingil juhul energia leevendusmeetmetest välja jätta. Nad on elutähtsa teenuse osutajad,“ lisas Lindsaar.

Põllumajandus-Kaubanduskoda on seisukohal, et suuremaid energiatarbijaid tuleks informeerida ka elektrihinna tippudest, et ettevõtetel oleks võimalik oma tootmisprotsessi elektritarbimist pisutki reguleerida. Kui tavatarbija saab ajutiselt elektritarbimist katkestada, siis loomakasvatuses ja toidutootmises neid võimalusi ei ole. Tuleb arvestada, et igasugune elektritarbimise vähendamine mõjutab otseselt loomade heaolu ja tervist, rääkimata kvaliteetse toodangu tootmisest.

Koja juhatuse esimees rõhutas, et oluline on säilitada meie tootjate konkurentsivõime nii sise- kui välisturgudel. „Toidutootjate esindajate sõnum oli üsna selge - sektor vajab energiakriisiga toimetulemiseks leevendusmeetmeid, sest nii suuri kuluhüppeid ei ole võimalik toiduhindadesse üle kanda. Põllumajanduskoda loodab, et elektrienergiale ja gaasile kehtestatakse piirhinnad, millest kõrgemad kulud ettevõtjatele kompenseeritakse,“ sõnas Sõrmus.

Ta ütles, et ka põllumajanduses on olukord jõudmas kriitilisse punkti, kus väetiste tarneraskused ja hüppeline hinnatõus on edasise toimetuleku seadnud küsimärgi alla. Väetiste tarneraskuste taga on omakorda Euroopa väetisetootjate gaasi puudusest ja gaasi erakordselt kõrgest hinnast tingitud tootmiste sulgemine. „Kui siia loetellu lisada veel, et järgmisel aastal on oodata Euroopa Liidu põllumajandustoetuste vähenemist, siis vajame vältimatult siseriiklikku tuge põllumajandusele ja toidutootmisele, mistõttu tuleb selleks vahendid riigieelarvesse planeerida,“ kinnitas Sõrmus.

Täna hommikul kohtus maaeluminister Urmas Kruuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Toiduainetetööstuse Liidu, Eestimaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Kalaliidu esindajatega.