Looduskalender ⟩ Täiskuu tõi sooja ja vihmase ilma
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
12. september 2022, 11:53
Kui eelmisel nädalal sain ma maalt mesilasi söötmast tulles sõita õhtul otse punasesse päikesesse, siis laupäeval Tallinnast tulles oli olukord veel sürreaalsem. Hiigelsuur apelsinikollane kuu kerkis kusagilt Saula Siniallika kandist ja kuigi liiklusmärgid lubasid 110 km/h sõita, siis vajus jalg gaasipedaalil longu.
Selline tunne oli, nagu sõidaks kohe suurest portaalist sisse, hingedemaale, sinna kuhu meie ajastu vaim – inglise kuninganna läks. Pidev tuksuv tahe kuklas, et mul on siin ilmas veel palju ära teha, hoidis kinni. Aga kuuvalgus oli nii ere, et tuli pimedas öös tahtmine seda autosirmiga varjata.
Karurasva kasvuaeg
Ses kuuvalguses said paljud asjad nähtavaks. Kuidas vibalikud rebased mööda välja lippasid, kuidas kährikuvana vudinal mööda maad õunapuuaeda nihkus, kuidas metskitsesokk kuuhelgist säravate silmadega möödakihutavaid autosid jälgis. Ja hundirahvas, kuuljad räägivad, kuidas nad sooservas uluvad ja kamraade lambapraadi valmistama kutsuvad. Mägraonud nosivad aedades õunapunne, ise puhevil kui ladvaõun ja karuotid lisavad viljapõldudel, mesipuude läheduses ja kompostihunnikutel endale rasvavolte – kiht kihi järel. Ei kavatse nad ju talvel käppa imeda, nagu need inimese, kes praegu moose ja kompotte ei vaarita.
Moosipurgi pilvelõhkujad
Ja õunu ja tomateid on sel aastal lõunaosariigis tõesti lademes. Mu pirnikompoti ja õunamoosi purgiviirud saunapõrandal on jõudnud sellisesse seisu, et tarvis oleks neile saunaeesruumi üks riiul-pilvelõhkuja ehitada. Vaistlikku talvist näljahirmu kurdavad ka teised aednikud, nii palju polevat nad hoidiseid kunagi teinud.
Kel veel varud täiendamata, siis naabri kõrvitsatest, õuntest ja metsapohladest saab kindlasti veel korraliku varu soetada. Nad annavad lahkel meelel. Pohli pole metsas siiski kuigi palju, aga jõhvikaid jätkub tänavu kõigile. Parim korjamisaeg on sel nädalavahetusel, nii 20-30 kilo on võimalik ära korjata ja seda kindlasti veel kuu aega.
Lehesadu on mägede taga
Tammetõrud ja kastanimunad hakkavad tasapisi potsatama. Lehed on aga kõvasti puude küljes veel kinni, ainult kuivusest pruune puulehti lendab tuulekesega ringi. Leppadel on koorunud uus lepapoide põlvkond. Piisab ilmselt ühest tugevamast öökülmast, et lehed värvid valla lööks.
Täiskuu on küll ilmamuutja, aga pigem tuleb meil nüüd soe ja vihmane aeg. Lääne pool Pärnu jõge jäid nädala sees kõrge taeva ja öökülmadega kõrvitsad lehtedest ilma. Aga ei saa öelda nagu loodus oleks roheline, heinamaad on täis pikki kõrreliste sääreluid, mis on eriti kuuvalgel valgemast valgemad.
Kured lähevad, kurjemad ilmad
Linnud on ärevil ja täiskuu ning virmaliste aeg viis minema esimesed kureparved, tulnud on põhjalast haned. Põldudel keerutavad hiigelsuured kiivitajaparved, aga täiskuuööga kadusid meie linavästrikud ja pääsukesed. Küllap nad kusagil mere ääres veel sidistavad.
Rästad on nahka pannud kõik arooniad ja kohati isegi pihlakad ning liikunud parematele jahimaadele.
Tallinnas Kadrioru kogukonnaaias kuulsin ka esimest siidisaba tilinat. Muideks on erakordselt vahva, kuidas paarkümmend aednikuverd inimest on rajanud südalinna endisele killustikuplatsile aia, kust hankida endale rohelist ja peeti-porgandit. Ja muuhulgas pakkuda taimeseemneid ja joogivett ka vahvale varblaseseltskonnale, kes inimesi üldse ei pelga ja lustides su pea kohal lendavad.
Eksijad metsas
Aga igasügisesed palvesõnad, pange palun akendele ette kullikujusid või kollaseid liimpabereid, et rändel linnud ei lendaks akendesse. Ja rappa jõhvikale minnes minge mitmekesi ja ärge usaldage ainult mobiiltelefone, jätke meelde kõrgemad puud ja vaadake minnes hetkeks tagasi, et näha, milline kodutee välja näeb.
Rappa kileribade jätmine ei aita, samasuguse võib olla puu külge sidunud kusagil kõrval keegi teine. Ja hoidke kaasas võileib, šokolaad ja soe tee.
LASTELE: Vahtrakopter
Lapsed on nüüd paar nädalat koolis käinud ja kooliväsimuski pärale jõudnud. Pidev käskude ja keeldude rida viib initsiatiivi pärssimiseni ja depressioonini. Mäletan, kuidas lapsepõlves kergitas eneseusku vahtravilja ninale kinnitamine „Ma olen maailma naba!” Ikka vahtranina otsast pooleks, seeme mullapinnale ja keelega limps
poolte vahele ning „nina” nina külge. Ja siis võib juba helikopteri leiutamiseks minna, üksik õhkuvisatud vahtranina keerleb tõesti propellerina!