Oma levialal on pihlakas (Sorbus aucuparia) üks austatumaid puid, peamine talle omistatud võime on maagilise kaitse pakkumine, mistõttu pihlakat istutatakse majade juurde, tema oksi kinnitatakse värava, ukse või kolde kohale ning puidust valmistatakse talismane. Selle põhjus on arvatavalt vilja otsas olev viisnurka meenutav moodustis, mis on Euroopa rahvaste hulgas laialdaselt tuntud nõiamärk.
Pihlakal olevat isegi võime vanureid uuesti nooreks muuta ja vanarahva teada surevat nõeluss kohe ära, kui teda pihlakavitsaga lüüa. Eestlastele on pihlakas olnud visaduse ja sitkuse võrdkuju.
Roosõieliste sugukonda kuuluv pihlakas kasvab kuni 15 meetri kõrguseks. Ta kasvab segametsas, raiesmikul ja metsaservas.
Vilju nimetatakse rahvapäraselt marjadeks, kuid botaaniliselt on need õunviljad. Vägevast mainest hoolimata kasutatakse siiski pihlakamarju tervise tarbeks suhteliselt vähe. Pärimustekstide kohaselt on pihlakamarjadest abi otsitud esmajoones põletike ja reuma leevendamisel, samuti ainevahetuse korrastamisel. Peale viljade on tarvitatud õisi ja koort.
Laialt on levinud pihlakaga maagilised ravitsemistoimingud.
Viljades sisalduvad vitamiinid, sahhariidid (kuni 8%), sorbitool (kuni 10%) ja parasorbiinhape (0,1–0,3%), mistõttu marjad on toimelt üldtugevdavad, põletikuvastased ning soodustavad uriini- ja sapieritust. Pihlakamarjadel on tugev antioksüdatiivne toime, nii puhastub meie organism paljudest jääk- ja saasteainetest. On märgatud, et pikemaajalisel marjade tarbimisel eralduvad isegi organismi kogunenud raskmetallide jäägid.
On märgatud, et pikemaajalisel marjade tarbimisel eralduvad isegi organismi kogunenud raskmetallide jäägid.
Pihlakate mõru maitse, aga ka ärritav toime mao limaskestale tuleneb peamiselt parasorbiinhappest, mis öökülmade saabudes või kuuma mõjul laguneb. Mõru maitse kaotamiseks võib värskeid marju 1–2 ööpäeva leotada 3% keedusoolalahuses ja seejärel loputada kuuma veega.
Samas aga on mõrud viljad sobivamad sapiajatina, soodustades seedimist, leevendades kõhukinnisust põhjustavaid sapiteehaigusi ja vähest sapieritust. Ühtlasi ergutavad need ainevahetust ja vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Pihlakad alandavad vererõhku. Päevane annus võiks olla kuni 50 grammi kuivatatud marju. Pihlaka toimet on teaduslikult veel vähe uuritud.
Tee tarbeks võib korjata ka pihlaka lehti ja õisi vara- ja kesksuvel, saab hea mandlilõhnalise tee.
Vanarahvas on lehti varunud talviseks loomasöödaks, kuna lehed on toitainerikkad ja maitsesid vägagi lisapalana lammastele, kitsedele, küülikutele ja lehmadele.
Vitamiiniallikana on pihlakamarjad siinses põhjamaises kliimas vägagi arvestataval kohal. C-vitamiini on sama rikkalikult kui kibuvitsamarjades ja see säilib väga hästi. Pihlakamarjad sisaldavad rikkalikult karotiini, millest meie organismis moodustatakse A-vitamiin. Vastupidi porgandile, millest inimorganismil on raske karotiini eraldada, saab seda pihlakamarjadest lihtsamalt kätte.
Selgub, et pihlakamarjade kalorsus on suurem kui kartulil ja mõnelgi teisel köögiviljal. Seega tuleks pihlakasaak igal juhul ära korjata ja parem osa toiduks tarvitada, ülejääk aga loomasöödaks anda.
Pihlakamarju võib säilitada mitmel viisil: kuivatada, sügavkülmutada ja teha hoidisteks.
Toiduks kasutamise võimalusi on palju. Sobib müslidesse, smuutidesse, prae lisandiks, supi maitsestamiseks, salatitesse, jookidesse, pirukatesse ja magustoitudesse.
Selline toit on väärtuslik lisand igapäevalaual.
Smuuti retsept igapäevaseks kasutamiseks, kui tahame organismi puhastada ja vabaneda mürgistest ainetest, mis on meie kehasse aastatega kogunenud. Retseptis on arvestatud tooreste marjadega, mida võib edukalt asendada külmutatud marjadega. Kindlasti kasutada kodumaiseid metsamarju ja mahemarju.
50 g pihlakamarju
100 g maasikaid või metsmaasikaid
150 g vaarikaid
200 g mustikaid
25 g tikreid
50 g murakaid koos tupplehtedega
5 g melissilehti
50–70 g mett
10 g maarjaohakaõli
50 g vett, kui kasutate külmutatud marju
1–2 g Himaalaja roosat soola
10–20 g hapukapsamahla
Kõik komponendid peenestada korralikult mikseris. Kel võimalik, võib kogused jaotada ning teha iga kord värske smuuti ja kohe tarvitada.
See on päeva kogus, mille võib kahte-kolme ossa jaotada ja päeva jooksul tarvitada. Muud toitu polegi vaja, aga puhast vett tuleb küll juua kuni kaks liitrit. Lihtsaks puhastuseks piisab nädalast, aga ravimiseks võib kuuri pikendada, lisades smuutisse veel juurvilju.