Saaginumbrid kalduvad talivilja kasuks

Sel aastal on enamikul teravilja­kasvatajatel saak võetud ja kombaine põldudel enam ei näe. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Suvelõpp on sealmaal, et kombainid võib järgmise lõikuseni hoiuplatsile sättida ning teraviljakasvatajad tõdevad, kuidas panus taliviljale on õigustatud sellel 205 900 hektaril, mis mullu sügisel väidetavalt läbi aegade suurimale põllupinnale külvati. Kokku oli tänavu teravilja all 361 700 hektarit ehk veidi vähem võrreldes eelnenud aastaga, mil kogusaagiks saadi 1,6 miljonit tonni ja keskmine saagikus oli 3502 kilo hektari kohta.

„Taliviljade osakaal külvikorras on jätkuvalt suur, hinnanguliselt 60 protsenti külvipinnast on talivilja all ja 40 protsendi ulatuses külvatakse suvivilja,” nentis Kaisa Paju­salu, Eesti taimekasvatuse instituudi müügijuht/asedirektor. „Külvikorra ümberkorraldus talikultuuride kasuks on toimunud viimase nelja-viie aastaga ja tundub, et tegemist on püsiva muutusega.”

Pajusalu jutu järgi on taliviljade saagikus suurem võrreldes suviviljadega ning viimaste aastate praktikas on talikultuurid olnud vastupidavamad ka ilmastikuäärmuste suhtes. Jõgeval asuval instituudil on kodumaiste talikultuuride seemnete müük läinud edukalt ning Pajusalu sõnul jäi rukki ja talinisu seemet neil kõvasti puudu, sest nõudlus ületas pakkumise.

„Viimane talv oli üle mitme aasta taliviljale suhteliselt raske ja see andis just mitmele kohalikule sordile võimaluse särada, sest nende talvitumine oli parem kui Lääne-Euroopast pärit sortidel,” sõnas Pajusalu.

Sama instituudi seemnekeskuse juhataja Dmitri Jeršov möönis, et taliviljade saagikust vähendas nii kevadine liigvesi kui ka rändlindude, eriti haneliste tekitatud kahju talivilja võrsetele.