:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
/nginx/o/2022/09/05/14809796t1h5c30.jpg)
Nädalalõpus käisin kondamas Laeva raba äärealadel. Luuramine võib anda teadmise.
Looduskalender ⟩ Metsad on veel üsna seenevaesed
Käisin luuramas, kas jõhvikad on juba valmis. Väga kaugele rabapeale ei hakanud seekord minema, aga linnuvaatlejana kinnitan, et püstiste jõhvikakorjajate tagumike arvukus on juba päris kõrge. Ja ka marju on rabas üksjagu, alumine külg veel rohekasvalge ja jõhvikat katki hammustades marja ihu veel rohekas ja kibe, kuigi seemned marja sees juba kuldpruunid.
Aga hiljemalt kahe nädala pärast on aeg rabasid rünnata, et talvised vitamiinid ja palavikualandajad koju kanda.
Seenetu Eesti
Rabaservas on veel ka mustikaid, pohlavarud on tänavu nirumad. Seentest ei saa aga üldse veel rääkida, ainult kukeseened luiteharjadel ja üksikud pilvikud tilgatuks kuivanud kraavide põhjas. Aga küllap vihmahood ja natuke soojenev ilm nad välja sirutab, sest tegelikult on praegu kärbseseene ja puraviku aeg, aga nood on maapõhjas kinni. Ainult ühte valget kärbseseent ja paari rõngata kärbseseent nägin pika matka jooksul.
/nginx/o/2022/09/05/14809790t1h2bcf.jpg)
Istumistraadid rahvuslindudele!
Linnud on ilmselgelt parvedes ja siutsudes lendavad pöialpoisid kõrgel männilatvades lõuna poole, ööränduritena nad vahel kõrgustest alla ei tulegi, ju meil on siin midagi, mida nokka pista. Nokad rammusatest põlluputukatest täis, tiirutavad kündvate traktorite läheduses ka kahesajapealised kiivitajaparved.
Sookurepered, kes suurema seltskonnaga pole liitunud, eksponeerivad end väga kaunilt kuldkollaste põhupallide taustal. Taevas on täis kõiksugu viusid ja kotkaid, nendegi tegemistes on rännulusti. Meie rahvuslindude kolmas pesakond pole veel minema saanud ja põnev, aga neile ohtlik, oli asfaltteed mööda sõites jälgida, kus nad end äkilise külmalaine ajal teel soojendamas käisid. Või on rahvuslindudel vajalikke istumistraate väheks jäänud? Võibolla peaksime rahastama nii nagu kunstiostu hotellidesse ka rahvuslinnu istumiskohtade loomist?
Põdrakärbsenuhtlus
Parmud on kadunud ja sääsenuhtlus hõredamaks jäänud, huvitaval kombel ei krabanud mu helevalgeid matkapükse ka ükski puuk, kuigi praegused ilmaolud peaksid neile ideaalsed olema.
Küll on metsas tihedalt põdrakärbseid, kohe nii tihedalt, et ilma tiheda mütsita krabistab keegi kogu aeg juustes. Neid väikesi lendavaid ämblikke meenutavad tegelasi tuleb aga püüda kohe, muidu kratsid hammustusekohta veel mitu nädalat. Aga põdrakärbeste paiknemise järgi võiks üles panna loomade liikumiskaameraid, eriti tihedalt on neid just loomaradadel, kus isegi õhk põdra või karu järgi lõhnab.
/nginx/o/2022/09/05/14809792t1ha509.jpg)
Mägrahukk
Suvekuivus on taandunud ja nüüd on kõik kohad täis rõõmsalt kalpsavaid konni. Kährikud lähevad tasapisi rasva rikkalikust toidulauast, sest nüüd on nad asjatamas ka õunaaedades, jättes sinna suured kempsuhunnikud, mida inimesed sageli paanikas karukakahunnikuks peavad. Õunaaiast jooksevad nad teele sellise hooga, et ronkadele on maanteel nüüd kaetud tõeline pidulaud. Aegajalt tokerdab õle tee ka vana mägraisand ja see on juba kõvem tegelane, nägime paika, kus mägralaiba kõrval oli suur hulk auto plastmassitükke.
Neljapäeval istu kodus
Veel ei täheldata madude liikumist ja neid pole ka teedel herbaarlehtedena. Aga just see aeg on vanarahval kirja saanud usside urguminemise ajana, kuid arvatakse, et see on päev, mis on kahenädalases nihkes.
Väiksel maarjapäeval pidi vili koos olema.
Ussimaarjapäeval ehk väiksel maarjapäeval, 8. septembril tuli kesa äestada, sellega hävitati ussipesad. Aga sest päevast kogunesid ussid kokku ja läksid üheskoos jüripäevani talveks maa sisse. Sel päeval ei soovitatud metsa minna, siis nad poevad oma paika ja neid on palju.
LASTELE: Kartulipüss
Hane ja luigesulgesid on rannas küllaga, küllaga on ka vastvõetud kartuleid. Sestap saab nendega nüüd ka mängida. Hanesulest eraldatakse sulevarre õõnes osa, sobib ka igasugune muu toruke. Voolitakse torujämedune käepidemega pulgake. Kartulist lõigatakse paras lest, millest torukese mõlema otsaga võetakse „tropis“. Seejärel hakatakse torukese ühest otsas olevat tropist voolitud pulgakesega toruõõnsusesse suruma. Toru keskkohta jõudes paiskub tropis sule eesotsast välja.