Sügisel sagenevaid kiskjakahjusid aitab ära hoida ennetustegevus

Lambaid kaitseb elektrikarjus ja karjavalvekoer. Foto: Uno Treier

Keskkonnaamet tuletab sügisesel huntide ja karude kahjustuste sagenemise perioodil loomakasvatajatele meelde ennetustegevuse tähtsust. Kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise.

Igal sügisel suureneb suurkiskjate surve karjakasvatajate ning mesinike varale. 2022. aastal on Keskkonnaametile teatatud ligi kolmesajast huntide poolt murtud lambast ning kahesaja kaheksakümne viiest pruunkarude poolt rüüstatud mesitarust. Rünnete arvud on sarnased eelmise aasta samalaadsete näitajatega.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi rõhutas, et kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise. „Kõige lihtsam soovitus on ajada kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Karja kaitsmisel on abiks ka karjavalvekoer või korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus. Ka mesilate rüüstamist vähendab oluliselt mesitarusid ümbritsev elektritara,“ kirjeldas Talvi.

Kõige lihtsam soovitus on ajada kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku

Suurkiskjad hunt, pruunkaru ja ilves on Eesti põlislooduse hea tervise indikaatorid. Karjakasvatuses ja mesinduses tuleb arvestada, et kiskjad püüavad oma toidu vähese vaevaga kätte saada ning seega tuleks see teha neile võimalikult keeruliseks. Hundid murravad kariloomi enam hilissuvel ja sügisel kutsikate emapiimast võõrdumise järgselt. Karud hakkavad samal ajal taliuinaku läbimiseks energiavarusid koguma.

Kui suurkiskja on leidnud siiski võimaluse põllumajanduslooma või mesila kallale minekuks, saab vara omanik taotleda hüvitist. Selleks tuleb võimalikult kiiresti Keskkonnaametiga ühendust võtta.

„Meie hindame kahju suurust ning teeme otsuse kahjude hüvitamise kohta. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaajale 100% ulatuses taotluse ja hindamisakti alusel, kuid kahjusaaja kanda jääb omavastutuse osa. Omavastutuse määr aga sõltubki otseselt sellest, kui palju on rakendatud ennetusmeetmeid,“ selgitas Tõnu Talvi Keskkonnaametist.

• Hüvitist saab nii pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjude kui ka 50% ulatuses nende kulutuste eest, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks.
• 2021. aastal hüvitati Eestis loomakasvatajatele ja mesinikele suurkiskjate kahjusid kokku 328 566 euro ulatuses.
• Kiskjakahjude ennetustööde kulutusi maksti 76 taotlejale välja 63 258 euro ulatuses. Ennetustööde hüvitamise taotlemine on aasta-aastalt kasvanud.