N, 6.10.2022

Ühine moosikeetmine avas Eesti toidu kuu

Teele Üprus
, Maa Elu peatoimetaja
Ühine moosikeetmine avas Eesti toidu kuu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Juba kaheksandat korda pannakse septembrikuus rõhku meie toidu päritolule ja tähistatakse Eesti toidu kuud. Sel korral avati toidukuu teisipäeval Põhjaka mõisas, kui maa­eluminister Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats keetsid üheskoos moosi.

Kaubanduskoja avalike suhete juht Juuli Nemvalts kirjeldas, et sai moositeo idee ühest maaeluministri mõttekäigust, et varustuskindlus algab inimeste kodudest ja hoidistamisest. Nii saatiski seekordset vestlusringi moosikeetmine.

Kui Sirje Potisepp rääkis, et on usin korilane ja hoidistaja ning armastab teada-tuntud „50% marju ja 50% suhkrut” retsepti, siis Kerli Ats keetis moosi esimest korda, sest tavaliselt varustab nende pere hoidistega tema vanaema. Ka Urmas Kruuse rääkis korduvalt vanaema „õunaplövkast” kaneeliga. Roomet Sõrmus aga armastab tavaliselt õuna-pohlamoosi keeta, sel korral pohlasid ei olnud ja ta asendas need mustade sõstardega.

Vestlusringis arutleti, kui enesestmõistetav on kodumaise toidu kestmajäämine meie toidulaual ning kõik neli vestlejat leidsid, et see on meie enda kätes. Kerli Ats tõi välja, et inimeste toiduteadlikkus on kasvanud ning üha populaarsem on toit kätte saada otse tootjalt, võimalikult lühikese tarneahelaga. Ta tõi näiteks avatud talude päeva, kus tarbijad saavad oma silmaga näha, kuidas toitu toodetakse.

Kahjuks on ka selliseid, kes Eesti toidust lugu ei pea ning seda valjul häälel väljendavad, ent nende ümberveenmiseks tulebki kodumaist toitu rohkem propageerida.

Sirje Potisepp lisas, et kahjuks on ka selliseid, kes Eesti toidust lugu ei pea ning seda valjul häälel väljendavad, ent nende ümberveenmiseks tulebki kodumaist toitu rohkem propageerida.

Ka ei jäänud puutumata hinnatõus, mis juba tarbijaid tabanud on, sest on selge, et valikuid tehakse rahakotiga. Tõdeti üheskoos, et selle probleemiga tuleb tegelda.

Sirje Potisepp tõstatas teema, et kuigi toidujulgeolekust on räägitud juba kaks ja pool aastat, siis tegusid paraku ei paista. Toiduainetööstused on suurimad gaasitarbijad, ometi ei ole nad riikliku kaitstud tarbijate nimekirjas prioriteetses kategoorias. Selle parandamisega tegeleb toiduliit aktiivselt edasi.

Roomet Sõrmus sõnas, et kõigest hoolimata me nälga ei jää, kuna meie toidulaud on rikkalik, ent isevarustatus on siiski tähtis. Ta osutas murekohale, kus näiteks Soomes on elekter soodsam või et Poolas maksab kütus mitukümmend senti vähem. See aga paneb Eesti tootja ebavõrdsesse turuolukorda.

Maaeluminister võttis vestlusringi kokku mõttega: me peame koos hakkama saama, isegi kui see väljakutse ei ole praegu kergemate killast.

Huvilised saavad kogu septembrikuu jooksul üle Eesti mitmeid toidule pühendatud üritusi väisata. Sündmuste programm avab tarbijale Eesti toidu loo alates metsaandide kasutamisest, hoidiste tegemise propageerimisest ja lõpetades konverentsidega, kus arutletakse toidutootmise tuleviku üle. Eesti toidu kuu sündmused on nähtaval kodulehel eestitoit.ee.

Märksõnad
Tagasi üles