Toidutootjaid ootab ees väga keeruline talv

Hinnatõus ja inflatsioon. Foto: Shutterstock

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul pole põllumajandus- ja toidutootjatel praeguste energiahindadega tootmist jätkata kestlik. Lisaks peavad põllumehed sügistöid tegema tingimustes, kus kevadised euroliidu reeglid pole teada ja vähenevad toetused.

Energiahinnad on teinud kohutava hinnahüppe ja olete koja kaudu vahendanud lugusid, kus rekordilise hinnaga päeval võttis talunik kasutusele diisliküttel toimiva generaatori. Kas meie toidutootjad peavad vastu?

Eeloleval talvel tulebki tagada, et kodumaine toidutootmine teravas energiakriisis siiski vastu peaks. Sektoriti võib olukord erineda, aga ühine nimetaja on siiski pöörane energiahind. Kui eratarbijatele mõeldes oleme kuulnud võimalikest leevendustest riigi poolt, siis ettevõtete osas valitseb ebaselgus. Lisaks reaalne hirm, kas kõigile gaasi või elektrienergiat üldse jätkub.

Mis võiks olukorda leevendada? Koda on oma ettepanekuid juba teinud.

Toidutööstuste jaoks on tähtis gaasivarustuskindlus olukorras, kus Venemaalt gaasi importida ei saa ja alternatiivid pole veel valmis, loodetavasti Paldiski LNG-terminal valmib tõrgeteta.

Toidutööstustele ja põllumajandustootjatele peaksid ka gaasinappuse korral gaasitarned tagatud olema, arvestades sektori strateegilist tähtsust. Praeguseks on selgunud, et toidutööstus on kuue tarbijagrupi hulgas prioriteetsuse järgi liigitatud neljandale positsioonile, aga jätkuvalt on segane, mida see sisuliselt tähendab. Oleme pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega seda selgitada.

Ettevõtjad otsivad võimalusi kasutada alternatiivseid kütuseid, see eeldab tihtilugu investeeringuid. On juttu olnud põlevkiviõli kasutamisest ja kõik saavad aru, et selle saastava kütuse kasutamine saab olla ajutine lahendus, nii et investeeringud sellele üleminekuks pole pikemas vaates otstarbekad. Aga ettevõtjatel pole praegu muud valikut, et tootmine saaks üldse jätkuda ja varustuskindlus oleks tagatud.

Ka diislikütus oleks mõeldav: tegime koos teiste erialaliitudega valitsusele ettepaneku, et lubada erimärgistatud diislikütuse kasutamist tööstuses kütmiseks ja tööstuse käigus hoidmiseks soodusaktsiisimääraga 2,1 senti liitri kohta, kui tavamäär on 37,2 senti.

See poleks lahendus kõikidele toidutööstuse ettevõtjatele, kõigil pole võimalik seda asendust teha, aga see vähendaks survet gaasi tarbimisele.

Kui elektri hinnast rääkida: kuivatid praegu huugavad, laudas töö ei saa lõppeda.