Osoonil on põllumajanduses mitu kasutusvõimalust
Osoon on end erakordselt hästi tõestanud viljapuude, viinamarjade ja põllukultuuride ohtlike taimehaiguste vältimisel, lisaks hävitab osoonitud vesi kiiresti haigusetekitajad ja rikastab vett hapnikuga.
Osoonil on veel teine, sama tähtis roll keskkonna ja inimeste tervise kaitsel põllumajanduspiirkondades: et tõsta viljapuude ja põllukultuuride saagikust ning kaitsta neid taimehaiguste eest, kasutatakse tänapäeval pestitsiide, mille jäägid satuvad pinnasesse ja põhjavette ning osaliselt jäävad puu- ja köögiviljadesse, põhjustades kroonilisi haigusi. Osoon, eriti tema kombinatsioonid teiste oksüdeerijatega (H2O2, UV, H2O2/UV) võimaldavad pestitsiidide jääke põhjavees lagundada.
Osooni lahust kontsentratsiooniga 2,5–3,5 mg/l kasutatakse eeltoodud eesmärkidel tavaliselt lehepihustite abil (in foliar way). Selle tulemusena taimehaigused taanduvad, produkti kvaliteet tõuseb ja säilivusaeg hoidlas pikeneb umbes kahe nädala võrra.
Kogutud puuviljad, köögiviljad, marjad läbivad toiduainetööstuses pesemise, külmutamise, pakendamise jt staadiumid, kus kasutatakse vett. See suurendab nende saastumise võimalust patogeenide ja mikroorganismidega, mis on toiduohutuse tähtis probleem.
Selle vältimiseks kasutatakse põllumajandustoodete pesemist ja desinfitseerimist kas osoonitud vee või gaasilise osooniga. See on osutunud efektiivseks mitme mikroorganismi vastu, nagu Escherichia coli, Penicillium Italicum ja P. digitatum. Osoon on universaalne desinfitseerija, mis eemaldab ebameeldiva värvuse ja lõhna põllumajandustoodetelt, hävitades samal ajal hallituse, seened, bakterid, viirused ja planktoni. Osooni lõhna ärastav toime põhineb ketoonide, süsivesinike, hapete, sulfiidide ja lämmastiku derivaatide oksüdatsioonil. Osoon tõstab toodete kvaliteet, nagu värvus, lõhn, maitse, ja pikendab nende säilivusaega.
Selles valdkonnas võib osoon osutuda kasulikuks piima- ja lihakarjale, lammastele, sigadele, jänestele, kanadele vajalike elutingimuste tagamisel farmides ja tõuaretuses. Looma- ja linnukasvatustes on peaaegu igal pool ühed ja samad probleemid: õhk on reostunud viletsa ventilatsiooni ja suure arvu loomade/lindude tõttu ammoniaagi, väävelvesiniku, süsihappegaasi, metaani jt gaasiliste komponentidega. Õhu kaudu levivad linnukoolera (Pasteurella multocida), Avipoxvirus, salmonella, Staphylococcus, nakkuslik bronhiit jt.
Osoon võimaldab tunduvalt vähendada mikrobiaalset reostust farmides, kasutatuna vesilahusena või pihustatuna gaasina õhku ventilaatori abil ohututes kontsentratsioonides.
Kariloomade tervis on tunduvalt paranenud eelosoonitud joogivee kasutamisel. See on võimaldanud vähem (kuni 90–95%) kasutada antibiootikume ja farmatseutilisi desinfektante. Võrreldes farmatseutiliste preparaatidega on osoon loomulik looduslik aine (trihapnik), mis laguneb suhteliselt kiiresti hapnikuks. Osooni poolestusaeg loodusvees 20 kraadi juures on 20 minutit.
Osoon on osutunud ka väga efektiivseks farmide ja tallide õhu desodoreerimisel. Talvel on ventilatsiooni võimalik osooni kasutamise tõttu vähendada, mis hoiab kokku küttekulu.
Osooni kasutamise võimalusi kalakasvatuses on kaks: värske vee juurdevoolu rikastamine osooniga (kaudne) ja osooni ettevaatlik juhtimine otse kalade basseini (otsene). Viimane võimalus on küll efektiivsem (kalade kaalukasv on olnud märgatavam), ent ka ohtlikum, kuna liigne osoonidoos mõjub kaladele surmavalt. Kalakasvatuse (forellid jt) ringlusvee desinfitseerimisel (O3 või UV) ja puhastamisel lämmastikuühenditest on saanud huvitavaid tulemusi TTÜ keemiatehnika instituudis minu hea kolleeg dotsent Lui Pikkov.
Osoon täidab kalakasvatuse basseinides mitut ülesannet: eraldab hõljuvainet ja lahustunud orgaanilisi aineid, mis kutsuvad esile kalade stressi, eraldab kalade jaoks toksilisi ammooniumi ja nitritit, kiirendab kalade kasvu. Osooni abil on õnnestunud tuntavalt vähendada veekulu tonni kasvatatud kalade kohta, mis määrab kogu ettevõtte ökonoomsuse.
Rääkides osooni kasutamise võimalustest põllumajanduses, looma- ja kalakasvatuses võib seega öelda, et sel on nii otsene kui kaudne (ehk keskkonna-)mõju: osoon asendab ravimeid (näiteks antibiootikume), taimekaitsevahendeid (pestitsiide) ja keemilisi desinfektante, vältides sellega pinnase ja põhjavee saastumist nimetatud kemikaalide jääkidega.