N, 6.10.2022

Harilik kukesaba sobib koduaeda ja ravimtaimeks

Katrin Luke
, fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed
Harilik kukesaba sobib koduaeda ja ravimtaimeks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Harilik kukesaba armastab niisket, huumusrikast pinnast, eriti meeldib niiske kraavi- või tiigikallas.

 
Harilik kukesaba armastab niisket, huumusrikast pinnast, eriti meeldib niiske kraavi- või tiigikallas.  Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Suve teisel poolel hakkavad niisketel aladel (veekogude ääres, madalsoos, roostikus) õitsema kukesabad. Märkamata nad ei jää, sest õied on lillakaspunased ja meenutavad küünlaid või nagu nimi ütleb, kukesabasid.

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria) on mitmeaastane ­50–100 cm, harva 150 cm kõrgune püstise varrega rohttaim. Õied lillakaspunased, pikkade kobarjate õisikutena, risoom jäme ja puitunud.

Korjamine ja kuivatamine

Ravimiks korjatakse kogu maapealset osa või 15–20 cm latvu, sügisel ja varakevadel ka juuri. Ürt lõigata kääridega või murda, kuivatada 40–50 °C juures. Eemaldada jämedamad varred sõelaga või käte vahel hõõrudes. Säilitada valguse eest kaitstuna kuivas kohas.

Toimeained on flavonoidid, tanniinid, glükosiidid, lima, pektiin, vaigud, koliin. Taimel on põletikuvastane, kootav ja antibiootiline toime. Seespidiselt kasutatakse kukesaba kõhulahtisuse, peensoolepõletiku, lekkiva soole, düsenteeria, tüüfuse, Crohni tõve, mao kroonilise koliidi, gastriidi, menstruatsiooniprobleemide (liigse verejooksu) vastu. Viimasel ajal on hakatud teda kasutama rahvameditsiinis ka puukborrelioosi tagajärgede raviks ja mõnedel andmetel ka puukentsefaliidi korral, arvatakse olevat vastutoime peaaju tursele.

Veel on kasutatud suhkruhaiguse vastu, südamelihast tugevdava vahendina, närvirahutuse, epilepsia, hüsteeria korral ja pärast keemiaravi. Välispidiselt on kasutatud veenilaiendite, haavade, hemorroidide, naha- ja silmapõletiku ning tupe limaskesta põletiku korral. Kuivatatud taimepulbri abil on peatatud ninaverejooksu.

Tee valmistamisel valada 2 sl droogi üle 300 ml keeva veega, lasta kaane all 15–20 min tõmmata ja juua lonkshaaval päeva jooksul. Võib valmistada tinktuuri: täita purk tükeldatud taimega ja valada üle 40% viinaga. Kui valmistada tinktuuri kuivatatud taimest, võtta üks osa kuivatatud taimepuru ja viis osa viina. Lasta seista pimedas kaks nädalat, kurnata ja valada tumedasse pudelisse. Võtta 30–40 tilka kolm korda päevas. Soole- ja maoprobleemide korral enne sööki. Tilgutada võib sooja vee sisse, et alkohol aurustuks.

Tee- või tinktuurikuur kestab kolmest nädalast 3–4 kuuni, olenevalt probleemist.

Sobib looduspärasesse aeda

Kukesabad on ilusad taimed ja sobivad nii iluaeda kui haljastusse. Neid on aretatud mitu liiki, lähedase toimega on ­iisop-kukesaba ja männas-­kukesaba. Õisi külastavad mesilased, liblikad jm putukad. Lehti ja juuri on kasutatud toiduks küpsetatult. Õitest saab punast toiduvärvi.

Vanasti usuti, et kõik ravimtaimed saavad suurema ravivõime, kui neid korjatakse kukesaba juuresolekul. Seepärast teadjamad võtsid kukesaba ravimtaimi korjama minnes kaasa. Usuti ka, et kukesaba aitab leida peidetud varandust.

Hästi sobib kukesaba kasvama looduspärasesse aeda. Võib loodusest kaevata varakevadel või sügisel, kui õitsemine on lõppemas. Aga saab külvata ka sügisel korjatud seemnetest, need külvatakse hilissügisel või varakevadel kasvukohta või kasti. Seemneid müüvad ka seemnepoed. Armastab niisket, huumusrikast kasvupinnast, eriti meeldib niiskem kraavi- või tiigikallas, kuid kasvab ka niisketel aladel. Huumuseks sobivadki puulehed, hein ja teiste taimede jäänused. Paljuneb seemnetega ja risoomi jagamise teel. On haiguskindel ja kasvab aastaid samas kohas.

Kukesabad õitsevad veel septembri alguses, nii et jõuab korjata.

Märksõnad
Tagasi üles