/nginx/o/2022/08/30/14798384t1hb7e7.jpg)
Järgmisel aastal saja-aastaseks saav Ellamaa elektrijaam Turbas on üks romantilisemaid tööstusarhitektuuri pärle Eestis. 2018. aasta kevadel avati selles pilkupüüdvas hoones Eesti mootorispordi ajalugu koguv, säilitav ja tutvustav MOMU Mootorispordi Muuseum ehk MOMU. Selle suve viimasel nädalavahetusel avas MOMU esimest korda ametlikult väravad, et tutvustada maja juurde loodud aeda.
Aia tegemise idee sündis 2019. aastal, labidas sai maasse löödud aprillis 2021 ning nüüd on aed juba piisavalt suur, et kutsuda huvilised seda vaatama.
See on MOMU Aia ning Ustav Disaini esimene ühine projekt. „Kui ma Evely Ustavile rääkisin ideest teha Ellamaa elektrijaama hoovi Kalevi ringraja kujuline aed, ütles ta kohe: teeme ära!” kõneles MOMU aia looja Tiiu Niglas. „Kui Evely poleks selle plaaniga kaasa tulnud, võib-olla oleks aed sündimata jäänud, aga ta oli sellest ideest sama vaimustunud kui mina. Ustav Disaini tehtud taimeplaan on võrratu kooslus ja tegelikult ei piisa isegi mitte ainult selle nägemisest, vaid seda lihtsalt peab tulema kohapeale kogema!”
Momu aia keskmes on kuulsa Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja kuju, mis kaks meetrit laia teena lookleb istutusalade vahel 73 meetril. Istutusalad laiuvad 600 ruutmeetril ja sinna on mahutatud tuhandeid püsililli ja kõrrelisi. Tiiu Niglase soov oli lisada ilu ja elu Ellamaa elektrijaama ümber.
„Nii kaunis arhitektuur väärib ka ilusat ümbrust. Mõnusat kohta, kust saja-aastast ajalugu ja arhitektuuri ilu vaadelda ja nautida,” sõnas Niglas. „Kuna endisesse elektrijaama on nüüd kodu teinud mootorispordimuuseum, sündiski mu peas idee aed mootorispordiga siduda. Mis saaks olla väärikam ja ilusam kui eestlaste seas armastatud Kalevi ringrada.”
/nginx/o/2022/08/30/14798385t1h70bc.jpg)
Aiakujundaja Evely Ustav räägib, et kujundusse taimi valides lähtus sellest, et aed oleks aasta ringi külastatav. Palju on seetõttu kõrrelisi ja püsililli, mis säilitavad ka sügisel ja talvel oma struktuuri. Kõrrelistest on palju kasutatud teravaõielist kastikut ‘Karl Foersteri’, hariliku sinihelmika sorte ja sügislubikat. Püsililledest jätavad talveks aias kena struktuuri kukeharja eri sordid, Bradbury monarda, toruõieline monarda, haraline aster ning viltune kilpkonnalill.
„Taimed on valitud pigem selle järgi, et istutusalades oleks vähem hoolt ja kastmist,” lisas ta. Ustavil on hea meel, et nii Niglas kui ka muuseumi kuraator Arno Sillat kõrrelisterohke aia ideele kohe toetuse andsid. „Kalevi ringraja aiast ei puudu ka Pirita jõgi, mis lookleb siniste Faasseni naistenõgeste kujul ning on eriti silmapaistev just juunis.
Kindlasti ei saa aed korraga valmis ja areneb pidevalt. Näiteks lisanduvad sel sügisel sibullilledest laugud ja tulbid. Niglase sõnutsi istutusalade pindala suureneb, sest esimene faas on olnud edukas.
Tallinnas Pirital asuv Pirita-Kose-Kloostrimetsa tänavarada võõrustas esmakordselt võidusõitjaid 1933. aasta 17. septembril, kui Eesti Autoklubi mootorrattasektsioon korraldas seal I Eesti suursõidu. Osaliselt asfaldi, osaliselt kruusakattega rajal toimunud võistlus pani alguse aastakümnetepikkusele traditsioonile.
Eesti Vabariigi aegsed Eesti suursõidud asendusid Eesti NSVs Kalevi suursõiduga, millest kujunes legendaarne rahvusvaheline võistlus, millel osalesid mootorrattaspordi maailma tippude hulka kuulunud sõitjad.
Parematel päevadel käis Pirita ringrajal võistlusi vaatamas kuni 200 000 inimest, mis tollel ajal oli ligi viiendik Eesti NSV elanikkonnast. Ilmselt on tegemist läbi aegade Eesti suurima meelelahutusüritusega. Viimane võistlus Pirita ringrajal toimus 2006. aastal.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)