Kohale tulnud toidutootjate esindajad leidsid ühiselt, et sügis passib Eesti toidu kuu tähistamiseks hästi, sest siis on kõige rikkalikumalt varustatud meie toidulaud. Vestlusringis arutleti teemadel, kui palju geopoliitiline olukord mõjutab meie toidulauda ja millised on Eesti toidu võimalused eeloleval talvel.
Maaeluminister sõnas, et viimased kaks aastat on toonud toidumaastikul täiendavalt esiplaanile julgeoleku dimensiooni. „Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras osa meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult põllumeeste või riigi teha, vaid siin saab suures osas kaasa aidata ka kohalik tarbija. See on meie kõigi ühine asi,“ pani ta kuulajatele südamele.
Taluliidu juht Kerli Ats lisas, et toidutööstuses on suurtootjate kõrval oma kindel koht kodumaise toidulaua katmisel talutootjatel, kes rikastavad ja mitmekesistavad meie toiduvalikut. „Lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada,“ kinnitas Ats. „Lokaalne toidu tootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutliku toidusüsteemi rakendamisele,“ osutas Ats kestlikule toimimisele.
Lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toidutootjad elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu on väga positiivne, et juba traditsiooniks saanud Eesti toidu kuu toob toidutootmise fookusesse. „Suurem tähelepanu kodumaisele toidutööstusele on tähtis just nüüd, kus toidutootjate igapäevast tööd pingestavad energiakandjate hinnad ja kättesaadavus. Usun, et toidutootjate, riigi ja tarbijate tõhusas koostöös suudame praegusest kriisist üle saada,“ osutas Potisepp.