Põhja-Eesti triiphoonetes ja verandadel pakutakse kohalikku toitu

Mõisate kõrval olevad triiphooned on eriomased Põhja-Eestile. Pildil Palmse mõisa palmimaja. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Pühapäeval, 4. septembril kell 11—17 avavad oma uksed 17 Põhja-Eesti triiphoonet, aeda ja verandat, et pakkuda külastajatele kogemust õue laiendatud eluruumist, toidukasvatusest ja kohaliku toidu nautimisest.

Iga aed, terrass ja kasvuhoone on unikaalne, peegeldades pererahva ja ettevõtte nägu ja tegemisi.

Põhja-Eesti toidupärimuse kohaselt on Põhja-Eesti piirkonna pärliks olnud suveköögid ja triiphooned. Suvise toiduvalmistamise kohana on eestlased sajandeid kasutanud suvekööke. Pikemalt säilisid need Läänemaal ja Põhja-Harjumaal, olles kasutusel veel 1920-30ndatel.

Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka talviseid kohvijoomisi.

19. sajandil hakati seoses aianduse osatähtsuse tõusuga rajama mõisate juurde kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (sks. k. Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka talviseid kohvijoomisi. Mõisate kõrval olevad triiphooned on Põhja-Eestile eriomased. Tänasel päeval on kohaliku toidu nautimiseks kasutusel pigem terrassid ja verandad – loogiline suveaja ja suve pikendamise kooslus, mis kajastab nii piirkonna traditsioone kui tänaseid eelistusi suve veetmisel kohaliku toiduga.

Avatud triiphoonete päeval saab uudistada uhkeid mõisatriiphooneid ja koduseid kasvuhooneid, eripalgelisi aedu, maitsta pererahva poolt armastusega valmistatud toitu, nautida huvitavaid kunstielamusi ja osaleda töötubades. 

Kõik osalevad triiphooned ja aiad leiab kaardilt.