E, 3.10.2022

Parim metsamajandaja majandab Valgamaal metsa ligi 70 hektaril

maaelu.postimees.ee
Parim metsamajandaja majandab Valgamaal metsa ligi 70 hektaril
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Laupäeval toimunud kogu pere metsapäeval Jõhvis sai 2022. aasta parima metsamajandaja tiitli Andrus Niit Valgamaalt. Niit paistis silma oma pikaajalise vaatega metsade majandamisele ning läbimõeldud ja teadmispõhiste metsamajandamise praktikate poolest.

„Andruse puhul on oluline välja tuua pikaajalisem vaade metsandusele ning tema jaoks hingelähedane jätkusuutlik metsamajandamine, et korraliku metsa hüvesid saaksid nautida ning kasutada ka tulevased põlvkonnad,“ kommenteeris metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liige, Rakvere metsaühistu juht Meelis Matkamäe.

Vähem oluline ei ole ka oma metsast saadud materjali maksimaalne kohapealne kasutamine – Niidu kodutalu palkehitised on valminud tema enda käte all oma metsadest saadud puidust.

Matkamäe sõnul oli konkurents tänavusel konkursil väga tihe ning rõõm on näha, et oma metsade hooldamisel on palju vaeva nähtud.

Andrus Niit majandab Valgamaal metsa ligi 70 hektaril. Luua metsanduskoolis metsandusliku hariduse omandanud Niit korraldab vajalikke metsamajanduslikke töid ise, kasutades vajadusel ka Valgamaa Metsaühistu tuge.

Jätkusuutlik majandamine, liigirikkuse suurendamine ja tulevastele põlvedele millegi erakordse loomine on põhimõtted, mille järgi Niidu metsi majandatakse. Mees on Otepää kõrgustiku äärealal pannud aluse ka dendropargi rajamisele.

Konkursi teist ja kolmandat kohta jagasid Eve Reose Raplamaalt ning Ilmar Josua Lääne-Virumaalt. Kokku osales konkursil 12 erametsaomanikku.

Võitja selgus üle-eestilise metsamajandajate konkursi käigus. Parima metsamajandaja konkursi ja traditsioonilise metsapäeva eesmärk on tutvustada laiemale avalikkusele metsandust ning selle eriilmelisust läbi erinevate metsaomanike.

Parima metsamajandaja selgitas välja neljaliikmeline ekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks oli tutvuda osalejate metsadega ning metsamajandamise võtetega. Seejuures võtsid hindajad arvesse ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist ja muid tegevusi.

Märksõnad
Tagasi üles