Erametsaliit: Piirangud erametsades tuleb õiglaselt hüvitada või muuta loodushoid vabatahtlikuks

Näitus avatakse keset Põhja-Läti metsa. Kohale saab tulla ka Tartust tellitud bussiga. Foto: Arvo Meeks

Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et viimane aeg on lõpetada erametsaomanike kannatlikkuse ära kasutamine ja 15 aastat muutumatuna püsinud looduskaitseliste piirangute hüvististe määrad tuleb tõsta tänapäevasele õiglasele tasemele.

Kui riik ei suuda oma põhiseaduslikke kohustusi täita, tuleb peale sunnitud piirangutest loobuda ning jätkata looduskaitsega vaid nendes metsades, kus omanikud sellega vabatahtlikult nõus on, seisab liidu saadetud teates.

Poliitikud on aastaid sõnades tunnustanud vajadust hüvitismäärasid tõsta, kuid tegudeni ei ole senini jõutud. Tuhandeid erametsaomanikke on aastaid ebaõiglaselt pandud looduskaitsega seotud kohustusi kandma oma eravara arvelt, olgugi, et looduse hoidmine on vajalik kogu ühiskonna huvides.

Looduskaitseliste piirangute hüvitiste määrad arvutati välja 2007. aastal ja on püsinud sellest ajast tänaseni muutumatud. Vahepealse 15 aastaga on riigikogu liikmete palk tõusnud 50 protsenti.

Kas riigitüüri juures olijad tunneksid ennast õiglaselt kohelduna, kui nende palk oleks sama, mis 15 aastat tagasi?

„Kas riigitüüri juures olijad tunneksid ennast õiglaselt kohelduna, kui nende palk oleks sama, mis 15 aastat tagasi?“ märgib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Rangete piirangutega metsades on seni hüvitis olnud 110 eurot hektari kohta aastas ja väikesemate kitsendustega metsades kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Viimast summat on igal aastal rahapuuduse tõttu kärbitud.

Inflatsioon on alates 2008. aastat olnud 44 protsenti ja erametsaliit leiab, et ainuüksi inflatsiooniga arvestamise tõttu on vaja tõsta sihtkaitsevööndi hüvitis tasemele 160 eurot hektarist ning piiranguvööndites tasemele 86,4 eurot hektarist. See on vähim, mida riik õigluse jalule seadmiseks teha saaks.

„Rangete kaitsepiirangutega metsa omanik ei saa oma maalt isegi saunapuid varuda. Majandamispiirangute ja energiakriisi tõttu on küttepuu hind läinud nii kõrgeks, et 110 eurose kompensatsiooni eest ei saa erametsaomanik isegi üht ruumimeetrit küttehalge osta,“ selgitas Eelmaa. „Millise raha eest piirangutega metsa omanik endale küttepuud soetama peaks?“

Lätis ja Leedus, kellega end võrrelda armastame, on hüvitis küündinud vastavalt 160 või 272 euroni hektari eest aastas.

Erametsaliit pakub välja, et kui riik õiglaseks hüvitiseks jätkuvalt vahendeid ei leia, tuleb ebavõrdust loova olukorra lahendamiseks hakata vähendama kaitse all oleva erametsa pindala. „Alates järgmisest aastast võiks piirangud kehtida vaid nendes metsades, kus omanikud sellega pakutud hüvitise eest nõus on,“ kommenteeris Eelmaa.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb oma liikmete huve, et võimaldada tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.