Päikeseenergia tootmine jääb võrguvõimsuste pudelikaela taha

Päikesepaneelide ära tasumine sõltub sellest, kas on saadud riiklikku toetust ning millal investeering tehtud on: kes alustas varem ja sai toetust, võib küll juba investeeringuga plusspoolel olla. Foto: Elmo Riig

Viimase kolme aastaga on Eesti turule lisandunud ligemale 11 000 väiksemat ja suuremat päikeseenergia tootjat ning kõik asjaosalised kinnitavad, et taastuvenergiabuum on enneolematu. Lausa nii, et mõnes kohas on Elektrilevi võrgu võimsus ammendunud ja päikeseenergiat võrku justkui juurde ei mahu.

Eriti kriitiline on seis Hiiu- ja Saaremaal, kus ettevõtjad on Elektrilevi poole lausa abipalvetega pöördunud. Saaremaa ökotalunik Jaan Kiider on üks neist õnnelikest, kes 200kilovatise päikesepargi enne suurt buumi püsti jõudis panna. Ta ütles, et praeguste kõrgete energiahindadega tasub ettevõtmine küllalt kiiresti ära.

„Mul oli plaanitud tasuvus kaheksa aasta jooksul, kuid park sai sisse lülitatud juulis 2019 ja praeguseks olen investeeringu tasa teeninud. Väike park tasub praeguste rekordhindadega juba paari aastaga ära,” sõnas ta.

Päikeseenergial töötab Kiideril farm, kuid suurem osa toodetud energiast läheb võrku müügiks. Talvel on toodang vähene, kuid praegu, suvel, on tema sõnul väga hea päikeseenergia tootmise ilm olnud. „Toodan praegu ühe päevaga nii palju energiat kui talvel kogu kuu jooksul,” tõi ta näite. „Muidugi võiks parki laiendada ja eks Saaremaa ettevõtjate suur lootus ongi, et siia rajatakse uus liin. See oleks meile üks pääsetee praegusest energiakriisist.”

Isegi teadlased ei osanud buumi ennustada

Kümme aastat päikeseparkide rajamisega tegelnud Priit Pikk OÜ Helioest ütles, et kõik, kel vähegi säästusid, paigutavad neid päikeseenergiasse. „Ettevõtted rajavad jaamu selleks, et äririske maandada, pensionärid selleks, et pensionipõlves ära elada,” tõi ta näite.