N, 6.10.2022

Pähklist saab nii moosi kui terviseturgutajaid

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Pähklist saab nii moosi kui terviseturgutajaid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ligikaudu meetripikkuste liitlehtedega mandžuuria pähklipuud leidub meie haljastuses, aga harva. 
Ligikaudu meetripikkuste liitlehtedega mandžuuria pähklipuud leidub meie haljastuses, aga harva. Foto: Toivo Niiberg

Euroopas kasvab looduslikult vaid üks pähklipuuliik, kreeka pähklipuu (J. regia), kuid peale selle kasvatatakse edukalt viit-kuut liiki pähklipuid. Üleüldse kuulub pähklipuuliste (Juglandaceae) sugukonda 12 perekonda, mis kokku on maailmas esindatud 89 liigiga. Pähklipuud (Juglans) on heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond maailmas kokku 21 liigiga.

Kreeka pähklipuu pähklid on pea igas toidupoes aastaringselt müügil, ka kestadest puhastatult. Lõuna-Eestis on üsna tavaliseks pargipuuks saanud hall pähklipuu (J. cinerea), harvem esineb meil haljastuses ligikaudu meetripikkuste liitlehtedega mandžuuria pähklipuud (J. mandshuria). Kreeka pähklipuu kasvatamiseks on meie kliima veel liiga külm.

Rohkelt C-vitamiini

Täiskasvanud pähklipuu kõrgus võib ulatuda üle 20 meetri ja tüve läbimõõt üks-kaks meetrit. Vilju hakkab ta kandma kaheksa- kuni kümneaastaselt. 20–40aastane kreeka pähklipuu võib anda keskmiselt 200 kilogrammi pähkleid aastas. Pähklipuu võib elada paarisaja aasta vanuseks, aga on leitud ka tuhande- ja isegi üksikuid paari tuhande aastasi eksemplare. Suurte täiskasvanud pähklipuude saak võib küündida kuni 500 kilogrammini aastas ja viie sellise puu saak võrdub ühel hektaril kasvatatavate päevalillede seemnesaagiga.

Ka pähklipuude valmimata toored viljad (sisaldavad C-vitamiini ligikaudu 1200 mg%) on väärtuslik tooraine farmaatsia- ja toiduainetööstusele.

Märksõnad
Tagasi üles