Kurk kasvab mühinal ja nii kevadest saati

Kuido Paimla on tänavuse hooajaga rahul – kurke oli palju kohe kevade esimesest saagist alates. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kurgikasvatajale on hea aasta, ja kuigi ostja ettevõtja tööd väga ei väärtusta, saavad kurgikasvatajad aastaga rahul olla tänu heale kurgisaagile.

Järvamaal Eistvere külas füüsilisest isikust ettevõtjana kurgikasvatusega tegelev Kuido Paimla on tänavuse hooajaga rahul. Kurke oli palju kohe kevade esimesest saagist alates. Millest see nii, seda ta ei oskagi välja tuua, usub, et küllap on hea kurgiaasta. Kurgisorte ta küll mõneti katsetab, kuid head saagikust ei põhjenda ta sellega, pigem aastatega kogunenud oskuste ja kogemustega.

Kui teistelt on kuulda, et kuumus mõneti ikka segas, siis teda eriti mitte. „Palav on muidugi, kuid kasvuhooned on nii suured ja kõrged, et neis õhk liigub. Vaid vähesel määral olen aidanud õhu liikumisele kaasa ventilaatoritega,” märkis ta.

Ka veekulu ei ole tõusnud sedavõrd, et oleks eelarves tunda andnud. „Need selle suve kaks kuni kümnepäevast kuumaperioodi on liiga lühikesed, et muret oleks hakanud tundma,” lausus end kuumalembeseks pidav mees. Nii pole imestada, et ta näeb selles pigem kulude kokkuhoidu, sest väetist on kulunud tavalisest vähem. „Kuumaga tahab taim rohkem juua kui väetamist. Väetamisega ei tasu liiale minna, tasakaal on siin väga tähtis, eriti keerulisemate ilmadega,” selgitas ta.

Avamaale ei leia tööjõudu

Kui aastaid kasvatas Paimla kurke kasvuhoone kõrval ka avamaal, siis nüüd juba mõni aasta ainult kasvuhooneis. Lihtsalt seetõttu, et maakohas pole võtta inimesi, kes avamaal kurgisaagi ära korjaks.