Kuigi vihmavaling põhjustas keskkonnareostuse, läheb elu edasi

Silvi Lukjanov
Copy
Umbusi jõe reostuse järel sai hukka hulk kalu.
Umbusi jõe reostuse järel sai hukka hulk kalu. Foto: Eili Arula

AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis õnnetute asjaolude kokkusattumise tõttu silomahl sademeveekanalisatsiooni kaudu Umbusi jõkke. Ettevõtte juhi sõnutsi oli tegemist ühekordse halbade asjaolude kokkusattumisega, kuid elu läheb edasi, põllumehel lihtsalt pole aega istuda ja oodata lahendust, sest neil on vastutus ligemale 40 palgal oleva inimese ja nende perede ees.

Jõgevamaal tegutseva AS Pajusi ABF Farmide juht Lembit Paal kinnitas, et nad on aastaid teinud Kalana farmide juures silo kõikidele keskkonnanõuetele vastavatesse silohoidlatesse. Seegi silovirn oli ladustatud nii, nagu peab. Kahjuks tabas seda enne katmist tohutult suur vihmavaling. Kuna nii suure silovirna katmine eeldab tehnikat ja mitme inimese vähemalt pool päeva kestvat tööd, ei olnud puht füüsiliselt võimalik siloauku vihma eest kaitsmiseks kohe kilega kinni katta.

Silomass ummistas kaevu suudme

„Eeldasime, et sademevesi koos silomahlaga jõuab silohoidla ees oleva renni kaudu ilusti mahutisse, kuid õnnetuseks võttis vihm kilega katmata siloaugust koos mahladega kaasa ka silomassi, mis ilmselt ummistas silomahlakaevu suudme. Ummistuse tõttu võis silomahl jõuda farmi sademeveekanalisatsiooni ja sealt edasi mööda kraave Umbusi jõkke. Halbade asjaolude kokkusattumine, selles polnud pahatahtlikkust, ei olnud ka erilist lohakust,” selgitas Paal.

Tekkinud olukorda võrdleb Paal liiklusõnnetusega, kus ainu­võimaliku põhjusena ei saa eeldada auto tehnilist riket. Sageli on põhjuseks asjaolude halb kokkusattumus. Nii palub Paal veidikenegi mõistmist ja enne hukkamõistu ooda­ta ära alustatud menetluse tulemused, millega tegeleb Keskkonnaamet ja mille käigus selgub muuhulgas jõe ökoloogiline seisund, tekkinud kahjud ja selle põhjused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles