T, 29.11.2022

August, lõunavool ja kuumarekordid

Marko Kaasik
, keskkonnafüüsik
August, lõunavool ja kuumarekordid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuigi päikese käes võib termomeetri näit küüninda ka üle 40 soojakraadi, on Eesti ametlik rekord 35,6 °C. 
Kuigi päikese käes võib termomeetri näit küüninda ka üle 40 soojakraadi, on Eesti ametlik rekord 35,6 °C. Foto: Arvo Meeks

Mitmel pool Lääne- ja Kesk-Euroopas purunesid kõige kuumema ilma rekordid juba teist aastat järjest. Huvitaval kombel on Euroopa põhjaaladel vaatamata keskmiste temperatuuride tõusule rekordid viimastel aastakümnetel püsima jäänud. Eesti kuumarekordist möödus just hiljuti 30 aastat: 35,6 °C registreeriti 11. augustil 1992. aastal Võrus.

Soome soojarekord on noorem, see mõõdeti 2010. aasta kuumal suvel, täpsemalt 29. juulil Soome idapiiri lähedal Joensuu lennujaama ilmavaatluspunktis ja see on Eesti rekordist isegi üle poolteise kraadi kõrgem: 37,2 °C.

Väga soojaks lähevad meil ilmad siis, kui suveajal lisandub päikesepaistele tugev õhuvool lõunast või kagust. 2010. aasta juuli algusest kuni umbes poole augustini püsis Venemaa Euroopa-osas kõrgrõhkkond, mille lääneserva pidi jõudis päikese käes kuumaks köetud õhk Musta mere äärest ja veelgi lõuna poolt Baltimaadele ning Soome – kõrgrõhkkonnas teatavasti pöörleb õhk päripäeva, nii et lõunavool on keskmest lääne- ja põhjavool idapool. Juuli lõpus oli kõige kuumem õhu voolus suunatud Ida-Soome, mis põhjustaski soojarekordi.

Edasi laienes kõrgrõhkkond veidi läände, nii et äärmiselt soe õhk hakkas kanduma Eestisse. 2010. aasta 7. augustil tõusis õhutemperatuur Narvas 35,1 kraadini, jäädes soojarekordile vaid pool kraadi alla. Järgmiseks päevaks prognoosis ilmateenistus 36 kraadi sooja ehk rekordi purunemist, kuid koos väga sooja õhuga jõudis meile Venemaal Volga jõe ääres lõõmanud metsapõlengute suits, mis muutis õhu päikesekiirgusele vähem läbipaistvaks. Nii ulatus maapinnani vähem soojendavat päikesepaistet ja

8. augus­til tõusis temperatuur „vaid” 34,3 kraadini (Jõhvi vaatlusjaamas). Suurele kuumusele pani juba sama päeva õhtupoolikul punkti itta liikunud madalrõhkkond ning ebatavaliselt tugev äikesetorm.

Järgnenud aastatel analüüsisid toda ekstreemset ilmanähtust TÜ füüsika instituudi ja Soome ilmateenistuse teadlased ning jõudsid selgusele, et tõepoolest jäi uus soojarekord sündimata metsapõlengute suitsu tõttu. Õhusaaste leviku mudeliga SILAM tehtud arvutused näitasid, et mõnel päeval eelnenud nädalate jooksul oli Moskva piirkonnas õhk suitsust isegi nii paks, et langetas soojust maalähedases õhukihis lausa nelja kraadi võrra, võrreldes puhta atmosfääriga. Küll aga ei takistanud suits 2010. aasta juulit saamaks kõigi teadaolevate aegade (alates aastast 1866) kõige soojemaks kuuks Eestis. Kuu keskel toimunud järsu jahenemise tõttu ei kujunenud tolle aasta august aga erakordselt soojaks.

Nüüd, 2022. aasta augusti keskel on ilmakaardil küllaltki sarnane olukord: püsiv kõrgrõhuala idas ja madalrõhkkonnad läänes pumpavad sooja õhku Vahemere piirkonnast, nii et päevased õhutemperatuurid tõusevad 30 kraadi lähedale – suve lõpupool on ebatavaliselt palav. On tähelepanuväärne, et kuigi tavaliselt on juuli kõige soojem kuu, toimuvad üksikud ekstreemkuumuse juhtumid siin Läänemere idakaldal pigem augustis või juuli viimastel päevadel. Nähtavasti on asi selles, et Vahemere ja Musta mere vesi on selleks ajaks hästi soojaks saanud ja sealtkandist pärinevad õhumassidki seetõttu kõige soojemad.

Märksõnad
Tagasi üles