Ervita marjakasvatuse uued omanikud tahavad tulevikus töö mehhaniseerida

Kui varem polnud Jegor Mitrofanskil ja Helen Soodlal Järvamaaga mingit pistmist, siis nüüd veedetakse siin kogu oma augustikuine puhkus.  Foto: Teele Üprus

Mõte soetada kümnehektariline kultuurmustikaistandus kõlab enamikule meist üsna hullumeelsena, ent Jegor Mitrofanski ja Helen Soodla just sellise otsuse mullu sügisel vastu võtsid.

Paar nädalat tagasi ehk augus­ti esimestel päevadel algas nende esimene marjakorjamise hooaeg Järvamaal asuvas Ervita Marjakasvatuses.

Eelmiste omanikega olid nad juba mõni aasta tuttavad ja kuna Jegor tegeleb oma igapäevatöös marjade ja puuviljade müügiga, küll rahvusvaheliselt, oli tal asja vastu professionaalne huvi. Peale selle hädavajalik teadmistepagas, milleta on raske midagi nii suurt ette võtta. Ervita rabas käib aktiivne turbakaevandamine, ent noorte valduses on kultuurmustikapõlde kümnel hektaril. Lisaks on seal veel 60 hektarit, millele tulevikus kasvandust laiendada.

Aga miks ikkagi kultuurmustikas? Jegor usub, et just mustikad, jõhvikad, sõstrad ja muud pigem põhjamaised taimed on meie kliima eelis. „Võistelda Egiptusega, kus saab ühelt hektarilt 60 tonni maasikaid, ei ole mõtet,” sõnas ta. Pealegi on Ervita Marjakasvatuse kultuurmustikad mahedad ja selles peitub noormehe hinnangul võluvõti, kuna mahe on kasvav trend. Nii loodavad nad tulevikus oma mustikatega eksporditurulegi jõuda.

Saab ise ka korjata

Esialgu viivad nad end kurssi, kuidas kohapeal asjad käivad.