Kuidas päästa suvi?

Foto: Karl Adami

Kevadel tervitasid meid igasse suuremasse poodi sisenedes istikud. Eks ikka leiab toidupoe lettidelt nii tervist turgutavat kui ka kahjustavat ja jääb igaühe otsustada, kas taimed söögipoes on hea või halb. Aga ei suutnud minagi paari kuu eest ahvatlusele vastu panna ja tõstsin söögipoes värvilisi õisi ostukärusse.

Nüüd vaatan oma lillekaste – kõik läks kasvama, aga ehkki hoolitsetud on täpselt sama moodi, siis kõige uhkemad on ikkagi kohalikust aiandist ja turult memmede käest soetatud taimed.

Praegu astud poe uksest sisse ja vihikute-ranitsate virnad karjuvad sulle näkku, et kohe on suvi läbi.

Kuidas nii? Suvi pole ju õieti hoogu sisse saanudki. Justkui tuleb ilus ilm, kui kohe vihmapilved selle eemale lükkavad. Haarad neid tükikesi, aga aeg tormab halastamatult sügise poole. Sellest poleks ju tegelikult midagi, aga meie pähe on juba mitu kuud tambitud, et sügisest läheb elu hulluks ja talv tuleb eriti karm.

Kuidas siis võtta suve viimastest nädalatest maksimum? Jah, ujumiseks ei pruugi vesi iga päev piisavalt soe olla, aga paljajalu vees jalutamiseks ideaalne. Nii vaimu kui füüsise tohtrid kiidavad selle tegevuse kahtlemata heaks.

Kui jahe tuul peletab rannast minema, võib ju minna metsa. Näiteks mustikale. Kes varem käinud pole, veendub esimese poole tunniga, kui tohutut visadust marjulkäimine eeldab. Kui oma talve­varu korjamiseks püsivust napib – see on ülimalt tõenäoline, siis vähemalt kõhu saad ikka marju täis ja oskad tulevikus imetleda neid, kes marju korjavad.

Võib minna seenele, see palju lõbusam tegevus. Lootust on, et praegune soe ja niiske ilm kingib meile rikkaliku seene­aja.

Kui aga seeni veel ei leia, korjake hoopis ravimtaimi. Kui juba koroona või kes teab mis uus maailma vallutav tõbi talvel küljes, ei pruugi metsast ja niidult korjatud taimedest kiiret abi olla, aga vastu­pidavamaks teeb taimetee ikka.

Veel leiab raiesmikelt roosat põdrakanepit, mille toimet mõni kiidab taevani, teine hoopis idanaabri propagandaks laidab. On nagu on, aga imeilus on põdrakanepiväli kahtlemata.

Loomulikult ärge unustage ilusamaid hetki pildistamast ja teistega jagamast. Isegi kui oma elu avalikult näidata ei meeldi, siis suvist ilu on patt jagamata jätta. Maa Elu on rõõmuga nõus ilusamaid hetki vahendama ja nii ootame oma lugejate pilte suvistest lillepeenardest. Ehk ei tulegi siis sügis nii hirmutav.