Põllumees peab valima, kas põletada diislit või pritsida glüfosaati

Glüfosaati sisaldavaid preparaate, millest tuntuim Roundup, kasutatakse põllumajanduses suvel ja sügisel koristusjärgsel umbrohutõrjel, kevadel külvieelsel umbrohutõrjel ja rohumaade uuendamisel. Foto: Elmo Riig

Hiljutine uudis, et Eesti turule jõudis mullu rekordkogus taimekaitsevahendeid, sundis Maa Elu uurima, mis on nende arvude taga. Jõudsime üllatava selgituseni.

Aga järgemööda. Statistikaameti andmetel turustati mullu Eestis viimase kümne aasta suurim kogus taimekaitse­vahendeid. Ei, kliima soojenemine pole veel toonud siia massiliselt uusi kahjureid ja haiguseid, vaid suurim osakaal oli herbitsiididel ehk umbrohutõrjevahenditel.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Mirjam Potter rääkis, et siinsele turule jõudnud taimekaitse­vahenditest umbes kaks kolmandikku moodustavad herbitsiidid, neist omakorda poole glüfosaat.

Glüfosaati sisaldavaid preparaate, millest tuntuim Roundup, kasutatakse põllumajanduses suvel ja sügisel koristusjärgsel umbrohutõrjel, kevadel külvieelsel umbrohutõrjel ja rohumaade uuendamisel.

Künni asemel

Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase sõnutsi ongi viimaste aastate rekordi taga asjaolu, et kasvanud on glüfosaadi kasutamine.

Põllul kasutatakse seda vahendit taimiku hävitamiseks künni asemel.