Kalevikepp (Gaura lindheimeri) kasvab looduslikult Mehhikos ja USA lõunapoolsetes soojades piirkondades. Kalevikepp on pika õitseajaga mitmeaastane poolpõõsas, keda kultuurtaimena kasvatatakse üheaastasena, võib kasvada 0,5–1,2 meetri kõrguseks. Varred on pikad ja kaetud udejate karvadega. Õied on valged või roosakates toonides. Õitseaeg kestab juulist septembrini.
Kalevikepp sobib pinnatäitjaks teiste taimede vahele, on hea taim lillekastides ja sobib kenasti lõikelilleks.
Meeldib liblikatele
Kalevikepp vajab kasvamiseks head viljakat kobedat mulda, kuhu ei jää seisvat vett, ja päikeselist külma tuule eest kaitstud sooja kasvukohta. Soojast ja kuivast piirkonnast pärit taimena talub ta lühiajalist põuda ja tuult, kuid talle sobib paremini tavapärasest soojem suvi, siis õitseb rikkalikult ja kauem.
Paljunda seemnetest, külva märtsis aknalauale või sooja kasvuhoonesse, idanemiseks sobib temperatuur 15–18 kraadi, idanemine kestab kaks nädalat. Seemnete idanevus säilib kolm aastat. Ühes grammis on 60 seemet. Tärganud taimed pikeeri potti, välja istuta pärast öökülmi.
Raviomadustelt on kalevikepp peaaegu identne meie looduses laialt levinud ja ravimtaimena tuntud ahtalehelise põdrakanepiga.
Kalevikeppe võib ka üle talve hoida jahedas, valges ja kuivas ruumis. Kevadel välja istutades õitseb ta rikkalikumalt. Viimastel soojematel talvedel on kalevikepp Räpinas hästi talvitanud ka avamaal, olles sügisel kaetud lehemultšiga. Kasvu ajal on soovitatav väetada regulaarselt mõne suvelillede pealtväetamiseks sobiva väetisega. Paslikud kaaslased on lavendlid, salveid, kurerehad ja ilukõrrelised. Kalevikepp meelitab eriti ligi liblikaid, mis lisab talle lillekultuurina lisaboonust.