Koplimäe mahetalu arvestab maade saagikust tervikuna

Üldiselt väärindab Olev Müür kogu oma saagi ise. Foto: Tiit Efert

Ühena esimestest mahejahu pakkuma asunud veskitest jätkab Saaremaa idaservas asuv Koplimäe vapralt. Talu sai juba sajandivahetusel mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustuse ja teravilja töötlemise mahetunnustuse 2007. aastal. Tunnustust on pererahvale jagunud mitmesugust.

Praegu kasvatab Koplimäe mahetalu kogu oma vilja ise. Kui alustati ja teisi maheveskeid ei olnud, osteti mandrilt mahevilja juurde. Aga nüüd jääb vilja ka omale kätte, sest konkurents on tihedam. Kasutatavat maad on Koplimäel 21 hektarit. Vahepeal olid põhilised kasvukultuurid spelta ja tatar, sest neid ei olnud teiste mahekasvatajate käest võimalik juurde saada. „Rukist ja nisu oli ikka mahedalt saada. Tänavu on maas rukis, nisu ja talispelta. Läinud aastal kasvatasin ka kaera, tänavu mitte, sest laos on piisav varu,” selgitas talu peremees Olev Müür.

Vili on laos, sest nii seisab see kõige paremini. Pärast ­koristamist käib see kuivatist läbi, praegu on ees mitme aasta varu. Kottidel on ka näha aastaarve 2019 – tatral, kaeral ja talispeltal.

Olev selgitas, et jahu on kõige väärtuslikum, kui see on värske. Seetõttu tehakse Koplimäel seda ainult tellimuse peale.