L, 26.11.2022

Põllumehed astuvad suuri samme digiriigi poole

maaelu.postimees.ee
Põllumehed astuvad suuri samme digiriigi poole
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Suures pildis aitab põlluraamatute digitaliseerimine kaasa muuhulgas ka Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks muutumisele.
Suures pildis aitab põlluraamatute digitaliseerimine kaasa muuhulgas ka Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks muutumisele. Foto: Elmo Riig

Eestis on ligikaudu 14 000 põllumajandustootjat, kes peavad veeseadusest tulenevalt oma põllutegevuste kohta pidama arvestust ehk põlluraamatut. Seda teevad põllumehed mitmel erineval viisil – paberil, Exceli tabelis või mõnes kommertstarkvaras. Lähtudes kokkuleppest Maaeluministeeriumiga on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) käivitanud e-põlluraamatu projekti, mille käesolev etapp algas 2022. aasta maikuus ning kestab 31. detsembrini 2023.

Projekti eesmärgiks on luua andmete automaatse vahetamise võimalus olemasolevate põlluraamatu kommertstarkvaradega. Ühtlasi tagatakse projekti tulemusena võimalus põlluraamatu pidamiseks PRIA veebikeskkonnas, seisab Maablogis.

Üheks riikliku e-põlluraamatu loomise põhjuseks on vajadus vähendada põllumeeste ja ametiasutuste halduskoormust. PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive toob välja, et riigil on üsna suur osa põlluraamatuga seotud andmeid erinevates andmekogudes juba olemas. Näiteks pindalatoetuse taotlusel esitatud info ja loomade registri info. Tulevikus annab e-põlluraamatu kasutuselevõtt võimaluse andmete topeltesitamist vältida.

Üheks riikliku e-põlluraamatu loomise põhjuseks on vajadus vähendada põllumeeste ja ametiasutuste halduskoormust.

Ehk siis e-põlluraamatu andmete olemasolul oleks võimalik n-ö automaatselt täita põllumeeste toetustaotluseid ja uuendada registriandmeid. Põllumees, kes siiani on põlluraamatut täitnud paberil, saab seda tulevikus teha elektrooniliselt. Samuti annab e-põlluraamatu andmestik võimaluse uute andme- ja teaduspõhiste teenuste loomiseks – see on osa laiemast riiki ja maaelu puudutavast digitaliseerimise visioonist.

“Kui saaks tulevikus põlluandmete, mullastiku, väetamise ja saagikuse andmeanalüüsi juurde lisada näiteks ka ilmaandmed ning seda kõike mitmeaastasel ajaskaalal, võib see anda meile täiesti uusi teadmisi ja sellest johtuvaid põllumajanduspraktikaid,“ toob Ahti Bleive näite põlluraamatu andmete kasutamise tulevikuvõimalustest. Suures pildis aitab põlluraamatute digitaliseerimine kaasa toiduturvalisusele, rohepöörde eesmärkide saavutamisele ja Eesti põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks muutumisele.

Keskse e-põlluraamatu puhul ei ole eesmärgiks tuua turule uut konkureerivat põllumajandustarkvara. Projekti peamine eesmärk on luua seadusandlikud alused ja tehniline võimekus põlluraamatu andmete keskseks halduseks. Riik saab sealjuures olema peamiselt andmete koguja ning hoidja rollis. Loomulikult annavad kogutavad andmed ka riigisektorile väärtusliku sisendi, kuid tulevikus võiks hoopiski teadlased ja erasektor olla need, kes omavahelises koostöös loovad põllumeestele digitaliseeritud andmete alusel uusi ning praktilisi teenuseid.

Projekt on uuenduslik ka Euroopa mõistes – ükski teine riik sellist keskset põlluraamatute digitaliseerimise projekti veel teostanud ei ole.

Loe pikemalt Maablogist.

Märksõnad
Tagasi üles