Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Katsed iidse nisuga toovad kõhusõbralikud tooted

Copy
Üheteranisuks kutsutakse liiki seepärast, et tal on pähikus üks seeme, terade arv pea kohta sõltub kogu pähikute arvust. Mitu tera on saianisu pähikus, seda saab Eesti nisupõldude vaataja ise kokku lugeda. 13. juuli põllupäeval osalenud tegid seda Rannu Seeme OÜ – ETKI koostöökatse lappide juures.
Üheteranisuks kutsutakse liiki seepärast, et tal on pähikus üks seeme, terade arv pea kohta sõltub kogu pähikute arvust. Mitu tera on saianisu pähikus, seda saab Eesti nisupõldude vaataja ise kokku lugeda. 13. juuli põllupäeval osalenud tegid seda Rannu Seeme OÜ – ETKI koostöökatse lappide juures. Foto: Taivo Toomsalu

Tartumaal kasvab kümnel hektaril iidne nisuliik, et katsetada, kuidas kasvab üheteranisu Eesti tingimustes, ja valmistada sellest kõhusõbralikke nisutooteid.

Kui iidse üheteranisu ’Terzino’ seeme mullu sügisel kümnele hektarile maha sai, oli Rannu Seemne peremees Madis Ajaots kindel, et tühjade kätega ta lõikusperioodil ei jää. „Olen kirjandust lugenud ja kursis praktilise kogemusega Soomest, kus see ka kasvab, seda hirmu küll ei olnud,” meenutas ta.

Ajaotsal oli huvi ühetera­nisuga katsetada, sest tema koostööpartner Puratos Malt OÜ soovis teha pagaritööstusele idandeid iidsest üheteranisust. Varem on katsetatud näiteks rukkiidanditega, mida nad Ajaotsa sõnul nimetavad isekeskis rosinateks, sest õige sordi puhul muutuvad idandid täpselt niisama magusaks. „Põllumees ja teadus panid mõtte teostamiseks seljad kokku. Selliseid lahendusi võiks meil Eestis isegi rohkem olla,” arvas Ajaots.

Eestis pole seda nisuliiki enne ühegi põllumajandustootja põldudel kasvatatud, seetõttu vajas ettevõtmine Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Reine Koppeli sõnul esialgu projekti tuge.

Tagasi üles