L, 26.11.2022

Puitpõranda asemel võiks teha hoopis savipõranda

Kristina Traks
Puitpõranda asemel võiks teha hoopis savipõranda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Karilatsi Vabaõhumuuseumis toimunud koolituse käigus ehitati ­­99 ruutmeetrit savipõrandat, prooviti nii traditsioonilisi kui ka uuemaid töövõtteid ning töö kestis kolm nädalat.
Karilatsi Vabaõhumuuseumis toimunud koolituse käigus ehitati ­­99 ruutmeetrit savipõrandat, prooviti nii traditsioonilisi kui ka uuemaid töövõtteid ning töö kestis kolm nädalat. Foto: Kristina Traks

Vanade eestlaste talutared seostuvad ikka muldpõrandatega, kuid mis on savipõrand ja kuidas seda ehitada? Just seda õppis grupp saviehituse entusiaste Põlvamaal Karilatsi Vabaõhumuuseumis ning praktilise õppetöö tulemusel on nüüd muuseumi kahel rehetarel all uhiuus savi­põrand.

Kagu-Eestis on savi kasutatud ajast aega, siit leiab palju savist ehitatud elu- ja kõrvalhooneid. Põhjuseks materjali lihtne kättesaadavus – vabalt võib olla nii, et ehituseks sobiv savi leidub samas maa sees. Savist on ka põrandaid ehitatud, see on aga unustusse vajunud ja oskusedki kadunud.

Karilatsi Vabaõhumuuseumi juhataja kohusetäitja Margit Pensa sõnul olid siinkandi rehetaredel sageli all just savipõrandad. „Muldpõrand on lihtsam variant, aga kui oli võimalus teha põrand savist, siis seda ka tehti, kuna savipõrand on muldpõrandast vastupidavam,” selgitas ta. Igas piirkonnas olid teada saviaunad, kaevati auk ja saadi savi.

Karilatsi Vabaõhumuuseumi rehielamud on ühed armastatuimad eksponaadid muuseumis, neid külastatakse palju ja aja jooksul on savipõrandad auklikuks kulunud. Rehielamute aktiivse eluperioodi ajal vaatas peremees igal aastal põrandate olukorra üle ja parandas sealt, kus vaja, tampides lohku uue kihi savi. Savi teada-tuntud vaenlane on aga niiskus – kui savimaja katus läbi hakkab laskma, siis varsti pole enam ka maja, sest see vajub lihtsalt laiali. Sestap peab majal olema korras katus ja savipõranda ehitamisel on ülioluline põrandaalune drenaaž.

Taolist savipõranda koolitust, kus objekt on avalikus kasutuses, kõigile kättesaadav, hooned arhitektuurilt ja olemuselt erilised, pole Pensa sõnul Eestis varem korraldatud. Huvi teema vastu oli üllatavalt elav. Õppima tuldi lausa Soomest, samuti avastasid saviehituse nippe sisekujundajad ja arhitektid.

Koolituse käigus ehitati 99 ruutmeetrit savipõrandat, prooviti nii traditsioonilisi kui ka uuemaid töövõtteid ning töö kestis kolm nädalat.

Märksõnad
Tagasi üles