Pune passib lihatoitudesse

Looduses leiame pune kuivadest metsaservadest, kadakate vahelt, paepealsetelt pindadelt. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Meil tuntakse vorstirohuna meeldiva vürtsika lõhnaga harilikku punet. Tegelikult pole sellist taime nagu vorstirohi olemas, küll kuuluvad klassikaliste vorstirohtude hulka harilik pune, majoraan, aedpiparrohi, iisop ja tüümian ehk aedliivatee.

Harilik pune (Origanum vulgare) on huulõieliste sugukonda pune perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Tema rahvapärased nimetused on haisulill, maa-aluserohi, mesihein, ninn, rootsipuned, taarirohud, unerohi, verirohi, vorstipune.

Levinud on ta peaaegu kogu Euroopas, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias, Põhja-Aafrikas, tulnukana Kaug-Idas. Maailmas tuntakse punet pitsa maitseaine oreganona (hariliku pune kultivar). On teada, et punet kasutasid nii vanad egiptlased kui kreeklased.

Eestis kasvab kuivades metsades, võsastikes, niitudel, teeservades, loopealsetel. Hinnatud meetaimena on ta kasutusel ka põllukultuurina.

Õitseb juulis-augustis ja õitsemise ajal korjatud ürti kasutatakse värskelt või kuivatatult maitseaine, ravimi ja lõhna­ainena, ka sipelga- ja koitõrjevahendina.

Kuigi pune on botaaniliselt lähedane majoraanile (O. majorana), puudub tal viimasele iseloomulik maitse, tümooli­sisalduse tõttu on ta lähedasem hoopis liivateele. Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks.

Võib arvata, et pune on nime saanud lehtede ja õite punase värvuse järgi. Pune õitega on pikka aega värvitud villa oranžikaspunaseks. Seevastu mõne ainega töötlemisel annavad need hoopis musta värvuse. Musta on võimalik saada ka lehtedest ja vartest.

Harilik pune on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik. Eelistab päikesepaistelist kuivemat kasvukohta ja lubjarikast pinnast. Paljundada saab seemnete, puhmiku jaotamise või varspistikutega.

Suvel võib saada kaks-kolm saaki. Varred lõigata maha 5–8 cm kõrguselt maapinnast. Ürt kuivatada tuuletõmbusega kohas. Pärast kuivatamist hõõruda lehed ja õied varte küljest lahti, varred eraldada sõeludes.

Pune ravimtaimena

Värske taim sisaldab 0,07 kuni 0,2% eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, rohkesti C-vitamiini ja karoteeni. Pune raviomadused on ammust ajast tuntud. Teda on kasutatud nii rahvameditsiinis kui ravimitööstuses. Punest saadud rohtudel on palju kasutusalasid, näiteks valu korral. Varem tarvitati teda hambavaluvastase vahendina, nüüd eraldatakse tema lehtedest vaid toimeaine ja tehakse sellest hambavalutablette.

Rahvameditsiinis leiab pune kasutust röga lahtistajana, astma ja reuma leevendajana.

Rahvameditsiinis leiab kasutust röga lahtistajana, astma ja reuma leevendajana. Punel on rahustav toime, tõstab söögi­isu ning seedeelundite ja bronhide sekretsiooni, tugevdab seedekulgla ja emaka toonust ning kontraktsioone.

Pune sisaldab aktiivset koostisainet β-karüofülliini

(E-BCP), mis pärsib põletikku ja võib abiks olla selliste haiguste ravis nagu osteoporoos ja arteroskleroos.

Hariliku pune teed kasutatakse sooletegevuse ergutamiseks, seedemahla hulga suurendamiseks, (kuumalt) maksa- ja higistamisteena. Rahvameditsiinis tarvitatakse puneteed reuma ja menstruatsioonihäirete, eriti valulise menstruatsiooni korral.

Punetee tegemiseks võta 1 kuhjas tl kuivatatud ürti ½–1 klaasi keeva vee kohta. Lase kinnises nõus jahtuda ja kurna. Joo korraga klaasitäis pärast iga söögikorda.

Välispidiselt kasutatakse punet lõhnavannides ja kompressideks. Kompressid aitavad nahahaiguste vastu, need sobivad käsnade, ohatiste ja haudunud kohtade raviks. USAs tehtud uuringud näitasid, et pune aitab tõrjuda jalaseent Candida albicans.

Kompressiks ja vanniks võta 100–200 grammi värsket või 40–60 grammi kuiva ürti 2–3 liitri keeva vee kohta ja lase 30 minutit tõmmata. Kurna ja lisa vanniveele raskesti paranevate haavandite või reumaatiliste valude ja liigesepõletiku leevendamiseks.

Massaažiõli valmistamiseks leota 100 g värsket või 30 g kuiva ürti 500 milliliitris soojendatud oliiviõlis tund aega. Kurna ja säilita külmikus. Määri valutavaid kohti kolm-neli korda päevas.

Rasedatel soovitatakse taime ravikuurides pigem mitte kasutada, sest see tõstab emaka toonust.

Pune maitsetaimena

Vorstirohuna tuntud punet lisatakse lihatoitudele, vorstile, köögivilja- ja kalasuppidele, kartuli- ja köögiviljatoitudele ning kruubipudrule, ka Kreeka salati sidruni-oliiviõlikastmesse võib seda panna. Õlletööstuses kasutatakse humala asemel, viinatööstuses jookide maitsestamiseks.

Pune aroomiõli. Vaja on 250 ml külmpressi oliiviõli ja paar-kolm oksakest punet (või 1,5 sl kuivatatud punet). Pese ja kuivata pune. Kata õliga. Lase enne kasutamist kolm-neli nädalat pimedas seista. Aroomiõli sobib mis tahes toidule. Vaid paar tilka annab suurepärase ja intensiivse maitse. Õli tegemiseks on vaja varuda aega, sest aroomiõli peab pimedas kuu või paar järelmaitsestuma.