:format(webp)/nginx/o/2022/08/03/14736417t1h0227.jpg)
Tartumaal Peipsiääre vallas Välgi külas on Kaia ja Reigo Kardmaa loonud 5,5 hektaril 18 000 taimega söödava kuslapuu kasvanduse. Just on käes marjade valmimise aeg. Terve kasvandus on mahe, samuti ümberkaudsed viljapõllud. Kaugemal on RMK männimetsad ehk puhas loodus. Mahedad ollakse teadlikult, et pakkuda teistele ja tarvitada ise puhast toitu.
Praegu on viimane võimalus sel hooajal värsket marja maitsta. „Nii mõnigi tahab tulla ise korjama, siis on ka saagi hind odavam,” lausus Reigo. Paljud ei ole kunagi kuslapuumarja proovida saanud, aga kes on proovinud, see ükskõikseks ei jää.
Kuslapuumarja on võrreldud mustikaga. „Võib seostada, aga ta on ikka teine perekond. Kuslapuul on spetsiifiline maitse. Nendel sortidel on oma vürtsid, mis on hästi tunda, ja marja kuju on teistsugune,” kirjeldas Kaia.
Kasvandus on rajatud Reigo vanavanemate talu maadele. Kuslapuu valiti seetõttu, et teisi suuri kasvatajaid ees ei olnud. Lisaks tehti valik Kanadas aretatud taimedest. Valikus olid ka Siberi sordid. „Siin tuli keelebarjäär mängu, sest inglise keel sobis meile taimede kohta uurimiseks rohkem,” põhjendas Kaia. Nii ongi praegu kasvamas nelja sorti Kanadast pärit kuslapuid: ‘Boreal Beast’, ‘Boreal Blizzard’, ‘Aurora’ ja ‘Honeybee’.
Põllud jagunevad kahte ossa. Üks on neli aastat vana, kus on 12 000 taime, ja teine 6000 taimega kasvanduse laiendus on kolm aastat vana.
Kummalgi põllul on kaks sorti kõrvuti, sest kuslapuu on risttolmleja. „Marjana tahame saada ‘Boreal Bizzardi’, marjad on suured, kõige magusamad, vähem hapud ja maheda maitsega,” lausus Kaia.
Teisel põllul oli rohkem ‘Aurorat’, mida viiakse ka klientidele ja külmutatakse. „See valmib ühtlasemalt,” põhjendas Reigo. ‘Aurorale’ on risttolmlemisel abiks ‘Honeybee’, mis nime järgi võiks olla hästi mesine ja magus, aga on hoopis vürtsikam mari.
Tegelikult on kõikidel sortidel oma võlu. On juhtunud, et maitsja ei suuda pärast otsustada, millist marja tahta.
/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)