Euroopa Liidu uus väetiste regulatsioon suurendab väetisetoodete valikut ja seab saasteainete sisaldusele piirnormid.
Uus väetiste regulatsioon suurendab väetisetoodete valikut
Valikut aitab suurendada võimalus taaskasutada erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi ja luba tooteid toorainest olenemata kombineerida. Liidu tasemel saasteainete piirnormid väetistel seni puudusid.
Määrusega ühtlustatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Senine tooteuuendust pärssiv väetiseliikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga. Väetised määratletakse toimekategooriatesse (PFC) ning nende tootmiseks kasutada lubatud toorained omakorda koostisainete kategooriatesse (CMC).
Väetiste tootmisel ja turustamisel liigutakse uue korraga seniselt ressursside lineaarmajandusel põhinenud lähenemiselt ringmajanduse põhimõtetel toimivale skeemile ehk eri tootmisharude kõrvalsaadustele tekivad seaduslikud taaskasutusvõimalused. Selle tulemusena on tootjatel lihtsam erinevaid tooteid kombineerida ja kasutajatele avaneb laiem, ühtlustatud normidel põhinev tootevalik.
„Euroopa Liidu ühtlustatud reeglid hõlmavad nüüdsest orgaanilisi ja orgaanilis-mineraalseid väetisi, mullaparandajaid, inhibiitoreid, taime biostimulante, kasvusubstraate ja erinevate toodete segusid. Saasteainete piirnormide esmakordne kehtestamine tagab aga mulla kaitse ja vähendab tervise- ja keskkonnariske,“ selgitas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonnajuhataja asetäitja Tarvo Järve.
„Muudatused mõjutavad seega ettevõtjaid, kes toodavad, impordivad või levitavad Euroopa Liidu väetisetooteid, ning ühtlasi põllmajandustootjaid, kes kasutavad neid väetisetooteid. Säilib valikulise harmoniseerimise põhimõte: tootja saab jätkata väetiste turustamist riigi siseturul vastavalt riiklikele normidele, ent ühisturul kehtib ühtne kord,“ täpsustas Järve.
Uue liiduülese regulatsiooni sujuva toimimise tagamiseks muudeti ka Eesti riiklikke õigusakte. Uuendused jõustusid 16. juulil.