P, 29.01.2023

Looduskalender ⟩ Siplegad ennustavad paduvihmasid ja üleujutusi

Kristel Vilbaste
Siplegad ennustavad paduvihmasid ja üleujutusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaagupipäevast kasevihta enam ei tehta, selles peitub üheksa ohtu.
Jaagupipäevast kasevihta enam ei tehta, selles peitub üheksa ohtu. Foto: Kristel Vilbaste

Sipelgad ei eksi kunagi. Need väikesed ilmaennustajad ennustavad lõputuid sadusid meile puhkusehooaja lõpuni.

Mullamurelaste pesad, mis tavaliselt meile märkamatuks jäävad, kipuvad tänavu meenutama paarikümne sentimeetri kõrguseid termiidipesasid.

Vanarahvas ei osanud sellest välja lugeda muud kui paduvihmasid ja üleujutusi. Nii tundlikud olendid, nagu seda sipelgad, pole sellistes asjades kunagi eksinud.

Küllap on selles vihmakrabinas ja pulbitsevate ojade veevulinas siiski ka mõnusat stressileevendust, nii et ei pea kohe lõunasse päikest otsima kihutama.

Lendavad sipelgad

Aga pisikesed mustad töökad sipelgad, needsamad, kes ikka tuppa tulevad või kasvuhoones paraja põrgu korraldavad, neil on midagi teoksil. Pesad on äkki hakanud peegelkristallidena helkima. Sipelgatel on pulmaaeg, on ilmunud terve rida printse ja printsesse ja jumal teab veel keda, kes kõik endale tiivad on kasvatanud ja muudkui pesa pesa järel pulmalendudel käivad, et siis oma kodu rajada ja järgmistel aastatel jälle toredaid kuhikpesi ehitada.

Kukeseeneringid.
Kukeseeneringid. Foto: Kristel Vilbaste

Vaikinud linnulaul ja ritsikasirin

Aga ka teistsuguseid putukaid on vihmapilve vaheaegadel tegutsemas. Eriti valjult siristavad kõiksugu rohutirtsud ja ritsikad. Soe suvepäike on tiibamööda tuhandetele liblikatele. Silmikud, punnpead, täpikud ja koerliblikate värske põlvkond, kes tasapisi juba hoonetesse sisse tungib. Muidu on mets vaikne, linnud enam ei laula, aegajalt kostab vaid mõni jutusiuts või rähni “klikk”. See-eest lärmavad aedade ja karjamaade kohal tuhandepealised kuldnokasülemid.

Takjanupusõda

Põdrakanepid on oma õiekobara pikalt lahti venitanud ja juba õitseb selle ülemine tutt. Karvane pajulill aga alles alustab ja väikeseõieline on ikka veel meeste hädade leevendamiseks korjamisküps. Vägiheinad sirutavad end aga kõrgelt üle niitude, nii kollasekarva üheksavägine kui sinkja südamikuga must vägihein. Nende madalam ja hõredam koopia maarjalepp aga hakkab juba õitsemist lõpetama ja kleebib mööduja püksisäärtele oma karvaseid seemneid. Ja takjanupusõda! Ja takjaloomad. See tähendab, et takjad on viljunud. Moorputke kollane on jäätmaadel rinnuni ja soolikarohu õied on täies hoos.

Mahlaaurutamaise aeg

Moosipurgitornid.
Moosipurgitornid. Foto: Kristel Vilbaste

Aedades on valminud punased ja mustad sõstrad, viimased said valimis otsekui üleöö. Rohelisi õunapunne on palju nii maas kui puus.

Aiarahval on suvikõrvitsa söömise kuldpäevad. Sibulad ja küüslaugud saab juba kuivama sirutada. Kartulil on mekk man.

Umbrohu kolmas põlvkond on end juba poolemeetriseks sirutanud, eriti hoogsalt kerkivad ohakate tuulelipud.

Jaagupipäev

Vanarahva tarkuse järgi läks jaagupipäevast, 25. juulist raudnael rohukõrte sisse. Jaagupipäevast ei kuivavat enam ära ka kaste kännu taga. Seega ei kuiva ära ka enam mahaniidetud hein ja hommikud on nüüd tõesti taas kastemärjad.

Jaagupipäevast kasevihta enam ei tehta, selles peitub üheksa ohtu.

Samal ajal tuleb taevas taas nähtavale Põhjanael ja algavad lõikuskuu soojad ning täherikkad ööd. Võtke aega täheilu jälgimiseks, see annab tähenduse ka aasta pimedale poolele

LASTELE: Plõksuv lemmalts

Kompostihunnikute lähedal õitseb kollaste kannusjate õitega väikeseõieline lemmalt, mis on esimesed viljad valmis saanud – kui neid kupraid puudutada, siis rulluvad vilja seinad kokku ja seemned lendavad plõksudes välja. Põnev on otsida aina uusi ja uusi plõksujaid.

Märksõnad
Tagasi üles