Uue vesiviljeluse tegevuskava eesmärgiks on suurem toodang

"Juba mõnda aega on olnud languses mõnede varasemate tarbijalemmikute, näiteks punase kala ostmine." Foto: Arvo Meeks

Tulevikus peaks kodumaise vesiviljelustoodangu maht suurenema ning siinkohal näeb riik potentsiaali merevesiviljeluse arendamisel, mis on ka üks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidest.

Maaeluminister allkirjastas teisipäeval Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030, mille eesmärgiks on luua Euroopa Liidus vesiviljelussektor, mis oleks konkurentsi- ja vastupanuvõimeline, vähendaks regiooni sõltuvust mereandide impordist ning looks ettevõtjatele majanduslikke võimalusi ja uusi töökohti.

Praegu impordib Euroopa Liit üle 70 protsendi oma tarbitavatest mereandidest.

Praegu impordib Euroopa Liit üle 70 protsendi oma tarbitavatest mereandidest. Tegevuskava peaks aitama kaasa liidusisese toodangumahu suurenemisele. "Kuigi Eestis toodetakse mereande rohkem, kui eestlased tarbida suudavad, on vesiviljelussaaduste osakaal kõikides kalandustoodetes siiski märkimisväärselt väiksem, kui see olla võiks. Suurem osa Eestis tarbitavast vesiviljelustoodangust on imporditud, kuna praegused Eesti vesiviljelustoodete toodangumahud ei suuda siinsete tarbijate vajadusi katta," märkis maaeluminister Urmas Kruuse pressiteates.

Tulevikus peaks kodumaise vesiviljelustoodangu maht suurenema ning siinkohal näeb riik potentsiaali merevesiviljeluse arendamisel, mis on ka üks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidest, täpsustas minister.

Lisaks toodangumahu suurenemisele näeb Eesti vesiviljeluse riiklik tegevuskava ette koostöövõime tõhustamist läbi ühistegevuse, ettevõtjate ja teadlaste vahelise koostöö edendamist, Läänemeres vetikate ja karpide kasvatamise katsetuste ja uuringutega jätkamist, teavitustööd tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ja muu taolise.