K, 7.12.2022

Looduskalender ⟩ Algab suve soojem, niiskem ja pimedam pool

Kristel Vilbaste
Algab suve soojem, niiskem ja pimedam pool
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Aedvaarikaid on tänavu palju.
Aedvaarikaid on tänavu palju. Foto: Kristel Vilbaste

Nii äkki, kui see ka ei juhtunud, pool suve on läbi. Vanarahva teadmiste järgi on läbi suve külmem ja valgem pool ning pärast maretapäeva, 13. juulil algab soojem, niiskem ja pimedam pool.

Pärast eelmist kuumalainet ei taha enamus inimesi enam mõeldagi uuele kuumalainele, aga tavapäraselt on meil juuli viimasel ja augusti esimesel nädalal troopiline kuumus ja trombid. Näis, kuidas sel aastal.

Seenesirutus vihmas

Äikese tusapilved tulid kohe kuumalaine järel. Neis tusapilvedes on natuke pisarate helki ja sõjatossu. Vihma sajab kohati kosena, aga mõnel pool ei ole vihmajumal veel taimedele halastanud.

Taevalaotus pakub tänavu meile südasuveks kõike – vikerkaare värvimöllu, öist valge- ja punasesegust värvusmuusikat kõmiseva räpi saatel, rahetrummipõrinat ja mahedat mulisevat vihmameloodiat. Ja mõnikord polegi paha end lasta üle kallata mõnusal suvevihmal, tunda ennast nagu puravikumüks, kes vihmasaju ajal oma käed laiali sirutab ja rõõmsalt uut laiuvat kübarat lehvitab.

Tara-seatapp on juba kolme meetri kõrgune.
Tara-seatapp on juba kolme meetri kõrgune. Foto: Kristel Vilbaste

Ja just seda teevad metsa all esimesed kasepuravikud. Ja tühja korviga ei tule metsast tagasi enam ka kukeseenekulla kaevandajad.

Tühja korviga ei tule metsast tagasi enam ka kukeseenekulla kaevandajad.

Sel suvel olen ma palju saanud pajatada lugusid taimedest ja alati räägin ma sellest, kuidas taimed meiega kõnelevad just lõhna abil. Tänavu on nad eriti jutukad, linnades lobisevad pärnapuud, nende jutt ei kosta küll sageli mesilasesuminast üle. Ja maal on angervaksale nüüd lisandunud madarahõng. Õitsevad palderjanid, väikeseõieline pajulill, käokannus, kukesaba.

Kaja Kübar Pärnumaalt lisab, et Häädemeeste luhtadel on lahti kodumaised gladioolid – niidu-kuremõõgad. Suve teine pool on hakanud raudnaela kõrtesse taguma ja need vananevad kõrred on omandanud juba üsna luitundkollase tooni. Pilliroog on kõrgunud üle pea.

Maretapäeval poeb koll põõsasse.

Käes on aeg, kui põllumees saaks võtta juba hädavilja. Maretapäev annab selleks loa, need, keda vanal ajal leivavilja nappus kimbutas, tegid esimese lõikuse juba juulis. Sarapuul on küljes üsna pähkli moodi asjandused, õunapuu pudistab üleliigseid õunapunne. Aeg on minna metsast tervendavat vaarikapunast oma külmkambrisse varuma, esimesed lapsed tulevad metsast mustikamustade musidega.

Sarapuupähklitel on tegu ja nägu.
Sarapuupähklitel on tegu ja nägu. Foto: Kristel Vilbaste

Põdravanad ja mutinoorukid

Loomariigis on segadus, põdravanad on parmude eest pagenud soistele aladele ja seisavad kaelani vees. Ja kuigi vanarahvas kinnitas, et maretapäevast saab parmude aeg läbi, siis eriti valjult naksavad praegu pisikesed hallid patlased.

Pesaheitmise aeg on nii linnu- kui loomarahval ja ärge imestage, kui leiate teelt kõngenud muti. Juulis saab neil pesakond „valmis“ ja võimalik, et ka toit oli otsas - ühe muti jaoks on vaja pool hektarit pinda. Ja siis lähevad nad rändele, mingi takistuse taga võivad nad hukka saada. Teised loomad neid vastiku lõhna tõttu ei söö.

Säästke toonekurgi!

Valge-toonekure mittepesitsevad linnud on hakanud põldudele kogunema, mõnikord võib neid lugeda üle poolesaja linnu korraga. Toonekure pojad, keda sel suvel on pesas enamasti üks-kaks-kolm, püsivad endiselt kõrgel. Vanemad peavad meeleheitlikult nende heaks konnajahti, nüüd on menüüs ka rohkem ritsikaid.

Kitsad teedeääred ja eurokraavid on aga loonud uue lõksu nii inimesele kui toonekurgedele. Laiad puhtaksraiutud magistraali-ääred oma sügavate kraavidega on heaks toidulauaks neile suurtele lindudele, kuid nii suurt keret korrapealt õhku tõsta on raske, seega kulgeb hoolend sageli üsna autonina ees maantee peal.

LASTELE: Pikse kodu

Pole last, kes ei kardaks äikest. Sestap on kõuekõmina ajal hea lastega üheskoos varju all istuda ja lugeda, kuidas äike kaugeneb. Rahvasuus on saanud tavaks lugeda sekundeid välgusähvatuse ja kõmina vahel, saadud arv vastas kilomeetrile. Tegelikult on sekundi vahe puhul äike veidi üle 300 meetri kaugusel.

Märksõnad
Tagasi üles