Ulme võib olla homne päev

Pärnu haigla uueks asukaks on robotkass Mirri. Foto: Pärnu haigla

Aasta võis olla 2015, kui töö tõttu refereerisin uudist teraapiarobotitest. Psychology Today kirjutas toona, et ilmselt näeme eakate uute lemmikutena lähiaastatel robothülgeid, -kasse ja -kilpkonni, sest need ei tekita allergiat ja segadusi ning vähendavad üksildustunnet. See tundus põnev, aga usku sellesse, et need peagi ka Eestisse jõuavad, oli mul vähevõitu. Kuni lugesin juuni alguses uudist, et Pärnu haigla õendus- ja hoolduskeskusse on ametisse võetud robotkass Mirri.

Mind ei üllata, et robotitel on nii suur osa meie elus. Kui hakata kokku arvestama kõiki roboteid, mis toimetavad tööstuses ja tootmises, on see töö, mida nad ära teevad, ikka üüratu. Pigem üllatab, kui palju nutikaid lahendusi pidevalt välja töötatakse, sest tootmisse ja kasutusse jõuab headest ideedest ju ainult mõni.

Meenutasin tehnikauudiseid, mille puhul olen mõelnud, et maru huvitav, aga kas need päriselt hakkavad meie põllumehi ühel päeval aitama: umbrohtu hävitavad robotid, mida arendatakse mitmes riigis, karju kontrollivad hõljuklinnud, loomahaigusi lõhna järgi ära tundvad andurid jpm. Tundub, et õige küsimus pole „kas”, vaid „millal”.

Tänases lehes kirjutame maasikaid korjavatest robotitest, mis valmis tehtud siinsamas Eestis – esimene robotlavats soovitakse tööle saada juba järgmisel aastal. Lavatsil töötab ainult üks inimene ja peale kõrgema palga, mida tänu sellele võiks töötajale maksta, võiks robotlavatsil töötamine meelitada ka noori selle töö juurde. Sama mõte jäi kõlama ka siis, kui kirjutasin metsaistutusrobotitest. Räägid koolis metsandusest, on õpilased ehk e­emalolevad ja oma mõtetes, mainid võimalust töötada robotitega, läheb mitmel silm kohe särama. Ah, et metsandus või põllumajandus võib siis ka selline olla?

„Arvan, et põllumajandus muutub mõnekümne aasta jooksu rohkem, kui on muutunud 7000–8000 aastaga,” sõnas eAgronomi üks loojatest Robin Saluoks, kui mullu artikli kirjutamiseks temaga rääkisin. „Tulevikus on meil arvuti, mis saab põllul olevatest sensoritest infot, ja kui mulla temperatuur sobib, saadab info masinatele, mis lähevad põllule. Põllul lendavad droonid umbrohtu hävitama, kui looduslik külvikord ei ole suutnud seda teha.”

Tundub ulmeline? Kui kokku panna olemasolevad oskused ja teadmised, siis kõige vingem ja pöörasem visioon sellest, milliseks kujuneb põllumajanduses töötava inimese argipäev, võib juba praegugi olla sündinud tarkade naiste ja meeste peas või olla katsetamisel.