R, 9.12.2022

Raport: komisjon pole põllumajanduspoliitika kujundamisel kasutanud kõiki olemasolevaid andmeid

BNS
Raport: komisjon pole põllumajanduspoliitika kujundamisel kasutanud kõiki olemasolevaid andmeid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Komisjonil on piiratud juurdepääs liikmesriikide andmetele talude ja põllumajandusettevõtete kohta, mistõttu on raske saada üksikasjalikku ülevaadet EL-i vahendite jaotusest.
Komisjonil on piiratud juurdepääs liikmesriikide andmetele talude ja põllumajandusettevõtete kohta, mistõttu on raske saada üksikasjalikku ülevaadet EL-i vahendite jaotusest. Foto: Kristjan Teedema

Euroopa Kontrollikoja hinnangul ei ole Euroopa Komisjon ära kasutanud suurandmete potentsiaali Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika analüüsimisel ja kujundamisel.

Kuigi suurandmed sisaldavad olulisel hulgal ühise põllumajanduspoliitika kavandamise, järelevalve ja hindamisega seotud infot, ei võimalda praegused andmeanalüüsi meetodid saada olulist teabesisendit, mis on vajalik ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vajaduste ja mõju igakülgseks hindamiseks, järeldab Euroopa Kontrollikoja värskes raportis.

Samas nõutakse komisjoni parema õigusloome suunistes poliitikate väljatöötamisel tõenduspõhist lähenemisviisi, mis tähendab, et poliitilised otsused peavad põhinema parimatele saadaolevatele andmetele.

Ühine põllumajanduspoliitika moodustab enam kui kolmandiku EL-i eelarvest, aastatel 2014 kuni 2020 eraldati põllumajandustoetusteks 408 miljardit eurot. Selle summa raames toetas Euroopa Komisjon liikmesriikide erinevaid tegevusi, mille eesmärgid olid tihti seotud, alates toiduainetega varustatuse kindlustamisest ja keskkonnakaitse tugevdamisest kuni põllumajandustootjate tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseni.

Hindamaks erinevatele meetmetele eraldatud rahastuse tõhusust ehk põhjuslikku seost ÜPP meetmete ja saavutatud koondeesmärgi vahel, vajab Euroopa Komisjon erinevatest allikatest pärit andmeid, mis moodustavadki suurandmed.

Komisjon seisab aga silmitsi erinevate takistustega EL-i riikide andmete parimal kasutamisel. Seda peamiselt seetõttu, et eri liikmesriikide vastavad andmed ei ole ühes standardvormingus, mistõttu on nende jagamine ja taaskasutamine raskem. Samuti puuduvad EL-i põllumajandustootjatel ja -valdkondadel identifitseerimiskoodid.

Komisjonil on ka piiratud juurdepääs liikmesriikide andmetele talude ja põllumajandusettevõtete kohta, mistõttu on raske saada üksikasjalikku ülevaadet EL-i vahendite jaotusest.

Tihti esitavad liikmesriigid komisjonile ka liiga suure üldistusastmega andmemassiive. Komisjonil on ka piiratud juurdepääs liikmesriikide andmetele talude ja põllumajandusettevõtete kohta, mistõttu on raske saada üksikasjalikku ülevaadet EL-i vahendite jaotusest.

Andmelünkade kõrvaldamiseks, olemasolevate andmete paremaks kasutamiseks ja ühise põllumajanduspoliitika andmevajaduste rahuldamiseks on komisjon teinud mitmeid seadusandlikke ja muid algatusi, mis võiksid aidata kaasa paremale poliitikaanalüüsile. Näiteks arendab põllumajanduse peadirektoraat edasi võimalusi EL-i peamise põllumajanduse haldussüsteemi ruumiandmete jagamiseks kogu liidus.

Kontrollikoja audiitorid järeldavad, et Euroopa Komisjon pole oma IT-süsteemides suurandmete töötlemiseks piisavalt rakendanud kulutõhusaid analüüsiprogramme ja automatiseeritud teabetöötluse võimalusi, kuigi võimekus selleks on olemas.

Põllumajandussektoris kasutatakse kontrollikoja teatel digitaalseid lahendusi üha laialdasemalt. EL-i põllumajandusüksuste kohta kogutakse andmeid väga erineval moel, sealhulgas haldusregistrite ja uuringute, mobiiltelefonirakenduste, satelliitide, droonide ja täppismasinate abil. Suurandmed on aga traditsiooniliste andmetöötlussüsteemide jaoks liiga keerulised ja liiga mahukad ning nõuavad täiustatud tööriistu ja arvutusvõimsust.

Aruanne on koostatud nii 2023. aastal algava ÜPP kui ka 2028. aastal algava ÜPP jaoks.

Märksõnad
Tagasi üles