Rakvere raibe asendab rohelist hernest

Tõlkjas on eriti populaarne söögitaim Armeenia ja Inglise köögis, eestimaalaste seas pole see veel eriti levinud.  Foto: Shutterstock

Harilik tõlkjas (Bunias orientalis) ehk rakvere raibe ehk venekapsas kasvab jäätmaal, põllul, tee ääres. Ta on kahe- või mitmeaastane taim, mis on meile sisse toodud tulnuktaim ehk invasiivtaim. Eestis loetakse võõrliikideks taimeliike, mis on meile jõudnud 18. sajandi keskpaiku või hiljem. 17. sajandi esimesel poolel tungis harilik tõlkjas üle Kaukasuse Euroopasse. Sageli liikus taim kaasa Vene sõjaväega, kuna oli lisand hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta Vene-Prantsuse sõja ajal.

Eestisse saabus rakvere raibe kasakatega koos Krimmi sõja (1853–1856) aastail. Kõigepealt kinnitas ta kanda Põhja-Eestis Rakvere ümbruses, siit ka rahvapärane nimi. Praegu haarab hariliku tõlkja levila peaaegu kogu Euroopa.

Eelistab lubjarikast mulda, vajab mullas rohkesti lämmastikku ja väävlit. Tema peajuur võib ulatuda kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise tagajärjel muutub see mitmepealiseks, taim võtab puhmiku kuju. Hästi paljuneb ka juuretükkidest. Rakvere raipest vabaneda pole kerge. 1939. aastal anti välja määrus, millega kuulutati tõlkjas kogu riigis hävitamisele. Määrust eiravaid maaomanikke ähvardas karistus: kuni üks kuu aresti või sajakroonine rahatrahv. Hariliku tõlkja kaitseks räägib vaid see, et tegemist on hea meetaimega.

Tõlkjas kui umbrohi

Viljad on paksu kestaga, mis ise ei avane. Seemned valmivad juulis-augustis. Seemnete idanemisvõime mullas säilib mitu aastat. Seemned idanevad ainult siis, kui kõdrakese kest on küllalt niiskunud ja vesi jõudnud seemneni. Juurepinnal on rohkesti pungi, millest juure tükeldamisel areneb uusi võrseid ja taimi. Suurekasvulise taimena vähendab rohumaakoosluse liigirikkust, tõrjudes nõrgemaid taimi välja.

Suurekasvulise taimena vähendab rohumaakoosluse liigirikkust, tõrjudes nõrgemaid taimi välja.

Ravimtaimena leiab rahvameditsiinis kasutust kui kolesterooli vähendav ja vererõhku alandav vahend. Tänu suurele sinepiõlide ja teiste eetrlike õlide sisaldusele tugevdab immuunsüsteemi ja hävitab soolte patogeense mikrofloora.

Tõlkjas kui toidu- ja õlitaim

Tõlkjas on eriti populaarne söögitaim Armeenia ja Inglise köögis. Noori, alla aastavanuseid tõlkjaid võib korjata ja toidus tarvitada. Teisel eluaastal on taimed juba puitunud. Noored tõlkjalehed ja võrsed sisaldavad 16% kestainet ja umbes neljandiku väärtuslikke valk­aineid, millele lisandub külluslik kogus C-vitamiini ehk kolm korda rohkem kui pestitsiididest pungil sidrunis. Ta on ka väga hea kaaliumi-, fosfori-, raua-, boori-, vase-, titaani- ja magneesiumiallikas. Seemnetes leidub väärtuslikku taimeõli kuni 30%.

Toiduks tarvitataksegi eelkõige noori lehti ja võrseid nii toorelt kui hautatult nagu peakapsast. Vähem kasutatakse toiduks lihakat juurikat (nagu mädarõigast) ja selle kuivatatud koorepulbrist valmistatakse sinepit. Lehtedest ja noortest võrsetest võib teha salateid, vinegrette, kastmeid, hautisi, püreesid ja suppe. Talveks võib lehti ja noori võrseid hapendada või marineerida. Kujutlege sõprade-tuttavate imestust, kui saadate neile teate, et pakute külakostiks munadega rakvere raipe.

RETSEPTE

Rakvere raibe sobib hästi kokku keedu­munaga. Foto: Shutterstock

Munadega rakvere raibe

200 g rakvere raipe noori võrseid ja lehti, 2 keedetud kanamuna, ½ klaasi peeneks lõigatud murulauku või rohelist sibulat, veidi soola-suhkrut ja kastmeks 3–4 sl hapukoort. Haki munad, lõigu tõlkjas peenteks ribadeks ja sega kõik komponendid.

Rakvere raibe keedetud kartulitega

200–300 g keedetud kartuleid, 100–150 g noort rakvere raibet, 1 klaas hapukoort, 2 sl taimeõli, 1 kuhjas sl peenestatud murulauku või rohelist sibulat ja maitseks veidi soola. Lõigu kartulid kuubikuteks või kangideks, sega juurde peenteks ribadeks lõigatud tõlkjas, ­hakitud murulauk ja ülejäänud koostis­ained. Tõsta valmis salat poleks tunniks külmikusse.

Rakvere raipe juuresalat

100 g tõlkjajuurt, 100 g nurmenukulehti, 2 sl õli, maitseks veidi soola-suhkrut. Puhasta tõlkjajuur ja aja läbi hakkmasina. Pese nurmenukulehed ja lõigu peenteks ribadeks. Sega kõik komponendid läbi ja tõsta salat pooleks tunniks külmikusse. Selline salat peletab kevadväsimuse ja nakkushaigused.

Rakvere raipe juuresalat munaga

1 klaas hapukoort, 300 g tõlkjajuurt, 4–5 keedetud muna, 1 väiksem lavakurk, 1–2 sl peenestatud murulauku või rohelist sibulat, maitseks soola-suhkrut. Lõigu kurk ja muna õhukesteks viiludeks ja lao vaheldumisi salativaagnale. Riivi puhastatud juured, sega hapukoore ja hakitud murulauguga, maitsesta ja vala kaste ühtlase kihina muna-kurgiviiludele.

Rakvere raipe kaste keedetud kalale

1 klaas peenestatud rakvere raipe noort ürti või jämedalt riivitud juurt, ½ klaasi valget veiniäädikat, 1 mugulsibul, 100 g võid, 100 g puljongit, 1 klaas kohvikoort, veidi soola. Puhasta ja lõigu mugulsibul väikesteks kuubikuteks ja hauta võis läbi. Lisa veiniäädikas, rõõsk koor ja kuumuta tasasel tulel pidevalt segades, kuni kaste pakseneb. Lisa peenteks ribadeks lõigutud lehed või riivitud juur, maitsesta ja kaste ongi valmis.

Borš rakvere raipest (paks supp)

0,5 liitrit liha- või kanapuljongit, 80–100 g noort rakvere raibet, 70–100 g keedetud peeti, 50 g hapuoblikaid või peenteks kuubikuteks lõigatud rabarberi­varsi, 2–3 kartulit, 1 väiksem porgand ja keskmine mugulsibul, 1 sl võid, veidi peenestatud maitserohelist ja hapukoort. Aja puljong keema, lisa kuubikuks-kangiks lõigutud kartulid ja keeda, kuni need on poolpehmed. Riivi porgand jämedalt, tükelda sibul ja hauta need väheses võis. Lõika tõlkjas ja oblikas peenteks ribadeks. Riivi peet jämedalt. Lisa poolpehmetele kartulitele hautis ja peet ning keeda, kuni kartul on pehme. Lisa hakitud maitseroheline, lase supp korraks keema tõusta ja võta pott tulelt. Paku koos hapukoore ja keedetud muna viiludega.