N, 1.12.2022

Korilane kolib põhja­rannikult Setomaale

Tiit Efert
Korilane kolib põhja­rannikult Setomaale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Margit Välja ütles, et see maja tuli ise tema juurde.
Margit Välja ütles, et see maja tuli ise tema juurde. Foto: Tiit Efert

Korilase Köögi nime all pealinnas tuhandeid inimesi toitlustanud ning hiljuti kaas­autorina menuka kokaraamatu välja andnud Margit Välja soetas läinud aastal Seto­maal Tääglova külas Piiri talu ja on valmis pealinna tolmu jalgadelt pühkima.

Tegelikult otsis perekond maakodu juba mõnda aega, aga et see leiti lõpuks kaugel külas, oli üllatus nende endagi jaoks. „Põhiline oli tunne, et tahaks hirmsasti maale,” lausus Margit.

Tekkis hea tunne

Veel aasta tagasi arvas terve elu mere ääres elanud Margit, et sisemaale küll elama minna ei taha. Aga ta ei leidnud mere ääres sobivat maja. Kord sattusid nad Lõuna-Eestisse külla. Tuli jutuks, et siin on üks talu müügis. „Mõtlesin, et südamerahuks käin vaatamas,” sõnas Margit. Kui lõpuks ära sõideti, küsis Margit elukaaslaselt Raidolt, mis tunne on. Vastuseks kõlas, et võtame ära. „See maja tuli ise meie juurde.”

Ta on naabrite käest kuulnud, et maja ehitasid sadakond aastat tagasi Timofei ja Marfa. Vahvad vanad vene õigeusu nimed. Maja oli aastaid tühjana seisnud.

Sel suvel Margit perega päriselt veel siia maanduda ei saa, aga plaan on ennast paigaga järjest rohkem siduda. „Tunnen, et siin on õige, ja tunnet peab usaldama. Paljud küsivad, et mida ma seal tegema hakkan, aga selles pole küsimus,” kinnitas Margit. Ta ei pelga, et tal seal kohe tööd ei ole. Ideid on mitu, peamiselt seotud ikkagi turistide ja klientide teenindamisega.

Paljud küsivad, et mida ma seal tegema hakkan, aga selles pole küsimus.

Tema eestveetava Korilase Köögi eripära on pakkuda toidus metsikuid looduses leitud taimi või kaunistada roogasid söödavate õitega. Aga Korilase Köögi nime all ta Tallinnas kedagi teist tööle panna ei kavatse. „Ma ei oska kedagi enda asemel tööle panna ja mul pole kunagi olnud mõtet suureks kasvada ja tööstus püsti panna,” rääkis ta.

Margit on juba näinud, et antud valdkonda tuleb uusi tegijaid, aga mitte samamoodi, kui tema teeb. „Kindlasti tuleb, kuidagi õhus on see teema,” lisas ta. Samas ta möönab, et sildu põletada ei taha ja eks ta jääb ka Tallinnas asuvaid kliente teenindama. Jõulupakke ja muid korporatiivkingitusi saab ta tulevikus ka Seto­maal valmistada.

Jätkab korilasena

Margit maja ümber on selline taimepõld, et pole küsimustki, miks ta ei peaks korilasena jätkama. „Tahan näha, mis taimed siin kasvavad ja mis tuleb,” rääkis Margit. „Käin ikka looduses ja siin talu ümber kogu aeg nina maas ja uurin.”

Korilasena on ta lemmik­aeg kevad, kui taimed hakkavad tärkama, aga ka sügis, kui kõik on valmis. „Naudin kevadist värkust ja sügisel vihmast metsa,” nimetas ta. Ka suvist marjade valmimise aega ei tasu alahinnata.

Taluhoonete kõrvale jääb väike kartulimaa. Margit nimetas seda eksperimentaalpõllumaaks, kus ta katsetab, mis seal üldse kasvab. Ta plaanib põllumajandusega jätkata ja kindlasti permakultuuri põhimõtetega, et ei peaks liiga palju aega põllul veetma.

Head mõtted said kaante vahele

Tänavu kevadel jagas Margit ideid, kuidas metsikutest taimedest süüa valmistada, oma raamatus „Metsapoole maitsed”. „See on hea kokkuvõte minu teadmistest,” lausus ta. Raamatu idee tuli Hele-Mai Alamaalt, aga Margit oli isegi sellele mõelnud.

„Ühel sõpradele pakutud õhtusöögil räägiti, et ma teen nii hästi süüa ja miks ma raamatut ei tee,” meenutas Margit. See tore mõte jäi talle kuklasse, kuni pool aastat hiljem võttiski Hele-Mai ühendust. Siis polnud vaja enam pikalt arutada. Lepiti kokku, et herbaatikat õppinud Maret Allikas otsib taimed, Margit teeb süüa ja Hele-Mai pildistab kõik üles. „Tegelikult oli see päris hea koostöö, sest üksinda polnud ma veel võimeline raamatut välja andma,” tunnistas Margit.

Ta ütles, et retseptid on üldjuhul päris lihtsad ja kõikide kasutatavate taimede kohta on kirjeldus, kus need kasvavad ja kuidas neid loodusest leida.

Märksõnad
Tagasi üles