Prantsusmaal näeb lehmi karjamaadel märksa rohkem kui Eestis

Bretonne Pie Noir tõugu lehmad elavad talus La ferme des 7 chemins. Lehmad on märksa väiksemad, kui meie harjunud oleme. Ka piimaand on väiksem, suvel 14 liitrit päevas. 8 × Teele Üprus Foto: Teele Üprus

Prantsusmaa väiketalud erinevad siinsetest märkimisväärselt, kuna külamiljöö on teine, kliima soojem, põllud ja karjamaad on pisemad ning viimastel on näha rohkem lehmasid. Teisalt on neilgi ­samad mured ja eesmärgid – sisendite hinnatõus, kliimamuutus, loomade heaolu, süsinikujalajälje vähendamine.

Prantsusmaal on 51 600 piimafarmi, keskmine lehmade arv ühes farmis on 68. Minul õnnestus külastada nelja farmi Lääne-Prantsusmaal Bretagne’i piirkonnas, lisaks üht teraviljakasvatustalu.

Kõikjalt jäi peamise märksõnana kõlama loomade heaolu ja võimalus käia iga päev karjamaal – see tagab piima parema kvaliteedi. Ka ei jäänud üheski talus puudutamata süsinikuneutraalsuse teema. Aga võtame ükshaaval.

Biogaasijaam kütab ka küla koolimaja

Experimental Farm of Derval

on 85 piimaveise ja 106 hektari haritava maaga katsetalu, mis ühendab piimatootmise, energiasäästu ja kasvuhoonegaaside vähendamise. Koostööd tehakse oma eriala organisatsioonide, liitude ja ülikoolidega. Eesmärk on katsetada kõiksugu tehnoloogiaid ja võimalusi.

Lehmad elavad Dervali farmis hästi, saavad käia karjamaal ja lüpski toimub vabas õhus kolmest küljest suletud n-ö laudas. Lehmi lüpsab robot ja lehma aastane piimaand on 8430 liitrit.

Et olla võimalikult ökonoomne, leiab farmi kõrvalt 450 kW biogaasijaama, kuhu läheb aastas 20 000 tonni jäätmeid (sõnnik, toidujäätmed jms). Biogaasist toodetakse elektrit ja soojusega, mis tootmisest üle jääb, köetakse lähedal asuvat küla koolimaja.

Tulevikus plaanitakse päikeseenergiale üle minna ja diislikütus gaasi vastu vahetada. Traktoridki vahetatakse välja elektri- ja gaasimasinate vastu.