Oled see, mida sööd. Kas ikka oled?

Köögiviljad. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Igal aastal avaldab Põllumajandus- ja Toiduamet taimekaitsevahendite jääkide aruande ja igal aastal seda lugedes taban end mõttelt, kas ja kui palju saasta ma ise sisse söön ja lastelegi annan.

Tõepoolest, üldpilt on päris hea, 434 võetud proovist vaid 22 ehk 5% ei vastanud nõuetele. Enamik neist olid Türgi päritolu greibid ja Eesti päritolu kultuurseened, mida küllap keegi meist iga päev ei söö.

Aga siis on 2021. aasta uuringu tavatoidust võetud proovide tabelis üks rida pealkirjaga „TKV toimeaine jäägi/jääkide sisaldus alla MRL”, mis on lahti seletatud nii: „Proovist on tuvastatud vähemalt üks toimeaine jääk, mis on üle labori määramispiiri ehk numbriliselt määratav, kuid jääb alla maksimaalse lubatud piirnormi. Proovist võib olla tuvastatud ka jääke, mille tulemused on alla labori määramispiiri.”

Ehk siis on tuvastatud taimekaitsevahendi (TKV) jääk, kuid see mahub piiridesse. Selliseid proove oli 175, samal ajal kui täiesti puhtaid proove oli 117. Kui võrrelda mulluseid tulemusi 2020. aasta omadega, siis täiesti puhaste proovide hulk on langenud 17 võrra, mõõdetavas koguses jääkidega proovide arv tõusnud 34 võrra ja nõuetele mittevastavate proovide hulk tõusnud 8 võrra.

Kuigi PTA toob välja, et üle normi ulatuvad TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga ning inimene peab toituma tasakaalustatult ja mitmekesiselt, ei lohuta see eriti.

Võin ju süüa mitmekesiselt, eelistada köögi- ja puuvilju, näiteks paprikat, brokolit, baklažaani, banaani, õuna, ent enamikus partiides, mida PTA analüüsis, oli mõõdetavas koguses TKV jääke. Loomulikult ei ole ma ekspert, aga tekib mõte, et natuke siit, natuke sealt ja kokku saab päris korraliku kokteili.

Just praegu on maasikahooaeg hoogu sisse saamas. Mullu võeti Eesti maasikatest 39 proovi. Neist 15 olid puhtad. Ühe TKV jääki leiti 9 proovist, seitset erinevat jääki kahest proovist. Sinna vahele jääb veel rida arve.

Võrreldes Euroopaga kasutatakse meil vähe taimekaitsevahendeid, Eestis müüdi neid mullu 0,78 kg hektari kohta, näiteks Hollandis oli see kogus tunamullu 5 kg. Saan igati aru, et taimekaitsevahendeid on tarvis kasutada, aga siiski ei tahaks oma toidust nende jälgi ega jääke leida. Muidugi on võimalus tarbida vaid mahetoitu, aga maal elades on selle kättesaamine keeruline, lisaks on hindki kallim. Ja PTA uuring näitab, et puhast toitu saab ka taimekaitsevahenditega kasvatada. Lihtsalt tähtis on kasvataja teadlikkus.