Põllumehel oli kevadel nuputamist omajagu, kus külvata põld üle lapiti, kus tervenisti ja kus üldse mitte. Katastroofi pole, kuid üle aastate kehvem olukord küll. Nüüd veel kuumus – kui lähipäevil vihma ei anna, kaob saagilootus. Seejuures tuleb fikseerida teravilja müügihindasid, et suures ebakindluses millelegi toetuda.
Põllumees: mis sest heast hinnast kasu, kui vilja pole
Järvamaal Järva-Jaani kandis tegutseva Paistevälja OÜ agronoom Mihkel Mändla märkis, et teraviljade talvitumine oli nende põldudel pigem problemaatiline ja kevad ka taastumisele kaasa ei aidanud. Lumi oli kolm nädalat liiga kaua maas ja sinna otsa veel vinduv külm varakevad. Nii oli mehel kevadel nuputamist omajagu, kus külvata põld üle lapiti, kus tervenisti ja kus üldse mitte. Talvitumisjärgseks hindeks andis ta põldudele tugeva koolipoisi kolme, aga praeguseks on seis põldudel palju parem. Sellele aitas kaasa enne jaani püsinud jahedus, mis soodustas juurdumist, mis omakorda soodustas võrsumist ja ka suviviljad kasvasid mühinal.
Kuumus tuli liiga vara
Kui kuumus oleks tulekuga veel kümmekond päeva viivitanud, oleks tera vajaliku mahu kätte saanud. „Kui nüüd lähipäevadel (intervjuu toimus esmaspäeval – toim.) vihma ei tule, võib tera peenikeseks jääda ja see on põllumehele juba suur kadu,” nentis Mändla, kes on seda meelt, et Eestis põldude kastmisest ei maksa veel rääkida. Pigem tuleb mõelda mulla tervise peale, sest vanade karjamaade mulla rohke huumus seob hulga paremini vett. „Kui õpime üleharimise ja tallamisega piiri pidama, suudab muld paremini vett siduda. Mulla tihe harimine on tema surm, mulda tuleb aupaklikumalt suhtuda, see annab viljakuse,” teab ta.