Tulge ja niitke mu heinamaalt rohi ära!

Kui endal silomaterjali napib, võtab põllumees riski minna ka n-ö võõrale põllule. Foto: Kristjan Teedema

Sellise pakkumisega kõnesid tuleb Järvamaal piimakarja kasvatava Metstaguse Agro juhile Teet Kallakmaale tänavu kohe mitu päevas. „See aasta on huvitaval kombel heinamaa koristamise pakkumisi kohe päris palju. Ei teagi, miks, kas tõesti on inimesed just nüüd loomadega tegelemise lõpetanud või ei tee nad enam kasvava rohuga midagi,” arutles ta.

Väga uurinud ta seda pole, sest talle on tähtsam silo teha. „Kui sul jääb kevadel loomasööta puudu ja pead silo juurde ostma, siis võtad nüüd kõike ja sealt, kust võimalik,” lausus ta. Sellepärast ta käiski põllusutsakaid niitmas nii siit kui sealt.

Isegi see polnud takistus, et vahemaad heinamaatükkideni olid lausa 20kilomeetrised ja teinekord oli tüki suurus vaid kuni kümme hektarit. „Muidugi võib küsida, kas see on mõistlik, aga kõik tuleb vastu võtta, kui su enda varud on otsas,” põhjendas ta.

Kuhu rull kukub, seal ongi silo valmis

Kallakmaa nendib sedagi, et muidugi oleks lihtsam, kui ta teeks rullsilo nagu mitmed teised. Siis olekski nii, et sinna, kus lähed, seal niidad, rullid ja kiletad, ning sinna, kuhu rull kukub, seal silo valmis ongi. Kuid temal puudub rullsilo tehnikapark. Temal tuleb siloks mõeldud rohumass heinamaalt auku vedada. Mida kaugemal põld, seda rohkem aega kulub transpordi peale, rääkimata kütuserahast. Silo võib ka võõrale maale auku teha, kuid oma kogemusest teab Kallakmaa, et sedagi väga ei taheta. „Eelistatakse, et tullakse ja võetakse põllult hein ning sellega on tehing lõppenud.”

Nii oli mehe rõõm suur, kui Kesk-Järvamaal pakuti kohe hulgi heinamaad siloteoks ja siloauku selle juures. Muidugi tegid nad selle kõik ära ja küll talvel tasahilju hakkavad silo vedama.

Kallakmaa on täheldanud sedagi, et kui mõni annabki heinamaa kasutada tasuta, siis enamjaolt tahetakse rohu eest põllul ikka midagi vastu saada.