L, 13.08.2022

Kui sageli jaanipäeval sajab?

Marko Kaasik
, keskkonnafüüsik
Kui sageli jaanipäeval sajab?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Nii jaanilaupäev kui jaanipäev eraldi võetuna on sajused vähem kui pooltel aastatel. Mõlemad päevad järjest on täiesti sajuta ligi kolmandikul aastatest.
Nii jaanilaupäev kui jaanipäev eraldi võetuna on sajused vähem kui pooltel aastatel. Mõlemad päevad järjest on täiesti sajuta ligi kolmandikul aastatest. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Inimeste seas on levinud arvamus, et jaaniõhtul ja -päeval tavaliselt sajab vihma ja täiesti kuiv ilm sel ajal on harv erand. Kas 23. ja 24. juuni tõesti eristuvad teistest varasuve päevadest?

Vaatame, mida näitavad ilmavaatlused. Üks varasem põhjalik ülevaade jaanipäeva ilmast ilmus 19 aastat tagasi Õhtulehes. Siis tõdeti, et hiljutise 30 aasta jaanipäevadest sadas Tartus pooltel, neist viiel korral väga palju.

Huvitaval kombel olid just aastatel 1994–2002 jaaniõhtud vihmased, aga seda ei saa kliimamuutuste süüks panna, sest see on väga juhuslik, millistele kuupäevadele sattuvad ühel või teisel aastal tsüklonid ja antitsüklonid, tuues vastavalt vihma ja kuiva ilma.

Üheksa aastat on lühike aeg, mille jooksul juhuslikud kokkulangevused mängivad suurt rolli.

Automaatmõõtmiste ajastu ilmandmed igal tunnil on vabalt saadaval Riigi Ilmateenistuse veebilehel. Tallinn-Harku, Tartu-Tõravere ja veel mitme vaatlusjaama andmed on saadaval aastatest 2004–2021. Võrdleme jaanilaupäeva ja jaanipäeva (23. ja 24. juuni) vihmaandmeid teiste päevadega juunis.

Nimetatud 18 aasta jooksul sadas juunis keskmiselt iga päeva kohta Harkus 2,2 ja Tõraveres 2,8 millimeetrit vihma. 23. juunil Harkus sadas samadel aastatel keskmiselt 5,0 ja Tõraveres 3,9 millimetrit. 24. juuni keskmised sajuhulgad olid Harkus 3,9 ja 2,5 millimeetrit.

Esmapilgul tundub, nagu olekski vähemalt jaanilaupäevad sajusemad, aga andmeid aastate kaupa vaadates ilmneb, et suurema osa jaanilaupäevade sadudest andsid mõned üksikud aastad: Harkus 2012 ja 2021 (umbes 60 protsenti) ning Tõraveres 2008 ja 2021 (56 protsenti).

Mõlema vaatlusjaama üldarvestuses oli kõige sajusem möödunud aasta jaanipäev, mil kuumalainele järgnes äikesevihm.

Mõlema vaatlusjaama üldarvestuses oli kõige sajusem möödunud aasta jaanipäev, mil kuumalainele järgnes äikesevihm: 25 millimeetrit Harkus ja 28 Tõraveres. Juhuslikult esinevad üksikud suured sajuhulgad mõjutavad mõne kuni mõnekümne päeva keskmisi palju.

Vaadates seda, kui pajudel päevadel üldse sadas, on pilt märksa ühtlasem. Harkus registreeriti aastatel 2004–2021 juunikuus vihma 37 protsenti päevadest, samal ajavahemikul oli 23. kui 24. juunil vihma 8 aastal (44 protsenti).

Tõraveres oli juunikuu lõikes vihma 42 protsenti päevadest, 23. juunil 7 korral (39 protsenti) ja 24. juunil 10 korral (56 protsenti). Mäletatavasti olid 24. juuni sajuhulgad Tõraveres isegi väiksemad keskmise juunipäeva sadudest, ehk juhtus nii, et sel kuupäeval «tilkus» vähehaaval, arvatavasti kerget hoovihma rünksajupilvedest.

Tugevat sadu (üle 6 mm ööpäevas) oli neil aastatel juunis Harkus 12 protsenti ja Tõraveres 15 protsenti päevadest. 23. juunil vastavalt 4 ja 5 korral (22 ja 28 protsenti) ning 24. juunil 5 ja 3 korral (22 ja 17 protsenti).

2003. aastal avaldatud andmeil oli tolleks ajaks kogunenud 136-aastases Tartu ja Tõravere aegreas nii suure sajuga jaanipäevi vaid 14 ehk umbes 10 protsenti. Kas tegemist on juhusega või on hilissuvine sajumaksimum äikese ja vihmavalingutega varasemaks nihkunud, on selle selgitamiseks vaja põhjalikumaid uuringuid kõigi vaatlusjaamade andmetele ja pikemale ajavahemikule tuginedes.

Igatahes näitavad vaatlusandmed, et nii jaanilaupäev kui jaanipäev eraldi võetuna on sajused vähem kui pooltel aastatel. Mõlemad päevad järjest on täiesti sajuta ligi kolmandikul aastatest.

Kuna Harku esindab laias laastus Eesti merelisemat ja Tõravere mandrilisemat osa, siis vaevalt teistes kohtadeski need asjad drastiliselt erinevad on. Küllap jäävad meile lihtsalt paremini meelde need korrad, mil vihm mingi osa jaaniõhtust ära rikkus – oleme evolutsiooniliselt «programmeeritud» paremini mäletama ebameeldivaid ja potentsiaalselt ohtlikke olukordi, millest meie esivanemad said ellujäämiseks kogemusi omandada.

Märksõnad
Tagasi üles