Looduskalender ⟩ Algab suvi ja metsmaasikate aeg
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
20. juuni 2022, 12:09
Teisipäeva keskpäeval täpselt kell 12.14 algab suvi. Ja kui linnas nägin mööda teed mööda rullimas suusatajat, siis loodame ikkagi, et ilmad ei püsi „kehva suusailmana“.
Seni olen mõnel õhtul ikka teinud ahjus hingehinda maksvate puudega tuld ja kiitnud oma ahju. Ja isegi kui kraadiklaasi temperatuurinäitu peab hingeõhuga ülespoole puhuma, naudib maarahvas suve täiega.
Rinnuni on saanud hein
Jaaninädalal saab alguse kiire ränd maakodusse, „sõprade maale“ või osalema kõikvõimalikel kursustel. Veel paarkümmend aastat tagasi püüdis linnarahvas suvel maaelamistest kauge kaarega mööda hiilida, sest algamas on heinaaeg.
Kõik kõrrelised on sirgunud juba põlvekõrguseks, kohati on kerahein kõhuni... Ja iga pisema puudutuse peale pudiseb neist õietolmu – seda, mis allergikutel nina ja silmad vett jooksma paneb, aga ka seda valgurikast ollust, mis heina toiteväärtuse pudulojuste jaoks lakke tõstab. Aga see heinamaa on täis kõrge heina sisse tallatud sadu radasid, mida sinna punaseid maasikatäppe otsivad marjulisi ajavad, et ikka ja jälle tulla, sest ehk on sel marjal nüüd ka teine pale punane...
Sinine ja kuldne liblik
Eelmisel nädalal puhkes käppade õietulv, ööviiuli lõhna jagus lodjapuu lohutavasse õiehurma ja jasmiini lapsepõlve mesimagusatesse meenutustesse. Kui rongiga pealinna sõitsin, siis isegi läbi tugevate vihmavalingute ja uduse oleku olid näha hõbekollased rakvere raipe väljad, ilus on see koleda nimega lill.
Ja luhaheinamaad on täis kootud vanaema haapsalu salle, mets-harakputk on sirgunud vööni. Jaanililled on kõik pärjapunumiseks valmis, härjasilmad ja kesakannid, kellukad ja tulikad, kõik see värvikirevus ajab pööraseks ka liblikad – sirisinisel ussikeelel istub punakuldne leektiib ja hiireherne lilladel õitel taevasinine taevastiib. Smaragdjalt helklevad kuldpõrnikad siblivad uniselt mairoosiõiel ja metskõrkja õiepähikul maandub sügavsinine vesineitsik.
Aga see jaaniöö küsimus: "Millal ilmuvad jaaniussid?" "Jaaniussid helendavad ainult jaaniööl!“ on vanarahva kindel arvamine. Jah, jaaniöödel on tõesti need helendavad rohelised silmad hekialustes ja metsasalude servades, kuid tegelikult võib neid näha suve lõpuni. Vaja on ainult öösse suurt sooja, umbes 20 kraadi, siis saavad nad oma luminestsentslaternad põlema süüdata.
Tiigivesigi kihab rõõmsalt kõiksugustest olenditest – vette ilmunud roosasid varbaid tuleb uudistama must hobukaan, kes peagi mõnusalt võnksutades minema ujub. Sääsed on vette uue põlvkonna poetanud ja tulevased ööajad tõotavad tulla eriti pinisevad. Vett on Lõuna-Eestis tõesti palju, ka väiksemad metsaojad on kui pahisevad mägijõed.
Ööbik teeb ikka häält ja kägu kukub viimaseid kukkumisi, põhilised solistid on siiski roolinnud oma krägistamise ja ritsiklinnud sirinaga. Must-kärbsenäpil ja puukoristajal on teine pesakurn käsil ja armulaulud suul.
Mu keldriukse ees asuv hall-kärbsenäpi lastesõim saab sel nädalal tuule tiibadesse. Praegu veel viskub otsekui vedrust iga möödakäigu korral pesast paar kollast nokka toitu mangudes.
Sel aastal on kärbsenäpid aga häbelikud. Maja tuulekasti all paiknevat pesa ma sel aastal enne ei märganudki, kui pojad siuksuma hakkasid. Eelnevatel aastatel lendas sealt alati mu möödaastumisel välja ehmudes emalind, kelle peale siis omakorda mina ehmatasin.
Aga esimene valge-toonekure poeg piilub pesast välja, annab Kaja Kübar Pärnumaalt teada. Karta on, et neid võibki olla üks. Kui palju on kurepeogi sinu kodupesas?
LASTELE: Karikakramäng
Kuidas õpetada paaris ja paarituid arvusid nii, et see lihtne ja mõnus oleks. Eks ikka nii, et härjasüdame ehk rahvakeeli karikakra valgeid keelõisi rebides saab lugeda, kas prints või printsess sind „armastab“ või „ei armasta“. Armastus on paarisuhte ja paarisarvude võrkuju! Lapsevanemad võivad proovida ka keerulisemat, meie kõige pikemat ennustussalmi: armastab – ei armasta – sülitab – suudleb – kuradile saadab – omaks nimetab.