Esimene silo plahvatab udaras

Silo tehes ei vaata põllumees päeva pikkust ega nädalapäevi, vaid ainult taime pikkust. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Laias laastus on silo esimene niide tehtud, kinnitas Pärnu-Jaagupi maadel piimakarjakasvatajana tegutsev Raul Peetson, kuid küsimusele, kui palju esimene niide välja andis, vastas ta, et silo ei tehta kunagi koguse peale, vaid toitainete järgi, ja esimese niite kvaliteet selgub alles kuu aega pärast esimesi proove.

Peetson kinnitas, et nad lähevad igal kevadel meeskonnaga nagu sportlased olümpiarekordit tegema. Ainult selle vahega, et sportlane saab oma tulemuse teada kohe, neil kestab ootusärevus, kas õnnestus või ei õnnestunud, kuni proovide vastusteni.

Sama keeruline on öelda, millest silotegu sõltub, ja mitte ainult sellepärast, et ükski kevad pole ühesugune. Tänavust silosaaki ei mõjutanud a­inult hiline kevad, vaid kogu maailmas toimuv.

Silotegu kui avastama džungel

Kuna kogu juurde ostetav kaup on kolm korda kallim, tuleb Eestimaal kasvavast rohttaimest võtta veelgi rohkem, ja see on väljakutse ka nii kauaaegsele silospetsile, kui seda on Peetson. „Silotegu on suur teadus, kui avastamata džungel, kus reegleid mööda ei käi miski,” tähendas ta. „Taimestik on niivõrd keeruline ja nii palju on neid komponente, mis võivad tulemust mõjutada. Meie, kes me läheme silo tegema, püüame tabada võimalikult täpset aega, teha kõike maksimaalselt hästi ja ikka ei sõltu tulem ainult meist. Meil on uskumus: kui silotegu läbi, tuleb silotegijatele välja teha. Kui ei tee, siis silojumal pahandab, ja seda ei tohi lasta juhtuda.”

Silojumala tänamine võib ju tunduda Tambovi koefitsiendina, kuid selles on Peetsoni sõnutsi midagi, mida ei julge tegemata jätta.